Üks protsent juhib

Seekordsest Dilemmast võib muu hulgas lugeda sugudevahelistest erinevustest. Psühholoog Jüri Uljas kirjutab, et naisjuhid kalduvad omaks võtma töötajatele orienteeritud stiili, samas kui meesjuhid on orienteeritud rohkem ülesannetele ja lõpptulemusele. Naised on hoolivad, tolerantsed, emotsionaalsed, intuitiivsed ja enam koostööle suunatud. Mehed jällegi kontrollivad, enesekindlad, agressiivsed, auahned, domineerivad, jõulised ja iseseisvad. Justkui ei midagi uut.

Huvitav punkt on aga psühholoog Uljase jutus see, et olude sunnil, ehk siis, kui näiteks naised juhivad peamiselt meestest koosnevat kollektiivi, võivad ka nemad olla jõulisemad ja tulemusele orienteeritumad. Kui vaja, mõtleb ka naine strateegiliselt, on kontrolliv ja domineeriv. Ka vastupidist näidet pole vaja kaugelt otsida. Seekordse kaaneloo kangelanna Evelin Hiie suurim eeskuju oli tema kolhoosiesimehest vanaisa, kellelt ta on õppinud seda muidu nii naiselikuks peetavat inimestega ümberkäimist ja empaatiavõimet.

Sugudevahelised erinevused polekski ehk kõneväärt, kui see kõik ikkagi ka piisavalt keeruline poleks. Bioloogiline tõsiasi on, et meeste ja naiste ajud on erinevad, ja nõuab mõningat intelligentsust, et nende erinevustega toime tulla. Samas pole need erinevused kuigi suured ja see annab lootust. Meeste ja naiste geneetiline informatsioon on rohkem kui 99 protsendi ulatuses sama. Ehk siis - erinevus on väiksem kui üks protsent. Kuigi meeste aju on mahult suurem, on neil naistega täpselt võrdne arv ajurakke. Erinev on aga eri ajuosade suurus ja sellest tulenevalt ka reaalsustaju. Nii on näiteks naiste ajus murekeskus suurem. Samuti on naistel suurem see ajukeskus, mis hoolitseb emotsioonide ohjes hoidmise eest - naised ei vihasta nii kiiresti kui mehed. Lihtsustatult võib öelda, et naised väldivad konflikti, mehed tundeid. Naistel on rohkem hirme ja nad kalduvad olema depressiivsemad. Naised ei unusta kunagi tüli, romantilist kohtumist või õrna hetke. Mehed mäletavad seda ainult siis, kui keegi neile samal hetkel, piltlikult öeldes, näiteks kirvega selga virutab.

Hea uudis on aga see, et aju on paindlik organ ja kõik on õpitav. Samal ajal, kui Eesti mehed veel ajakirjanduses endale vastu rinda tagudes kuulutavad, et "naisi ei tohiks autorooli lasta", suunab Saksamaal ministrist seitsme lapse ema perepoliitikat kindla käega ja Saksa mehed lähevad üksteise võidu isapuhkusele.

Head lugemist, järgmine Dilemma ilmub juba oktoobris!