Digi-TV soovijal Eestis lai valik

Eestis on planeeritud analoogtelesaatjate väljalülitamine 2012. aasta veebruaris, Soomes mindi digi-TV-le täielikult üle septembri alguses.

Tarbija jaoks tähendab digi-TV võimaluste avardumist, sest seniste sageduste puhul on tegemist piiratud ressursiga. Kui analoogsaatjad võimaldavad edastada ühel kanalil ühte programmi, siis digitaalsaatjad kuni kümmet programmi.

Eestis edastavad DTV teenuse pakkujatest Starman ja STV pilti kaabli kaudu, Viasat satelliidi vahendusel ja Elion DSL-võrgukaabliga. Starman edastab pilti ka raadiolainete teel. Igal neist on omad aspektid, mille alusel ühte teisele eelistada, näiteks lähtudes asukohast.

DTV on uus meetod televisioonisignaalide edastamiseks. Kogu info, mis moodustab TV-programmi, on kodeeritud nullide ja ühtede jadasse nagu arvutiski. See annab parema tehnilise kvaliteedi. Digisignaali teleris nähtavaks muutmiseks on vaja digiboksi ehk inglise keeles set-up-box'i (STB).

DTVs on tavalise tekstitelevisiooni asemel nädalane elektroonilise saatekava esitus, millel on saadete alguskellaaegadele lisaks ka nende lühitutvustused. Selle kõrval saab DTV puhul ka valida ka audiokanalit ehk programmi keelt - näiteks kas soovitakse originaalkeelt või siis dubleeritud. Samuti on võimalik valida subtiitrite keelt, mitte küll kõigi programmide puhul.

Ka on DTV lisavalikute seas teenusepakkujast olenevalt raadiojaamad ning videolaenutus. See võimaldab igal ajahetkel tellida huvipakkuv film ja seda ööpäeva jooksul vaadata. Teenus on tasuline, Elioni puhul jäävad filmid vahemikku 5-50 krooni, Starmani videolaenutus on veel testimisel.

Viasat on praegu ainus teenusepakkuja, kes võimaldab lisatuuneri abiga vaadata eri kanaleid ühel ajal kahes televiisoris. Elion pakub seda võimalust katseliselt Tallinna ja Hiiumaa klientidele.

Kiire ja pideva arengu tõttu võimaldab DTV üha suuremat ja kvaliteetsemat programmide valikut. Kuna infot on digiformaati lihtsam panna ja sel kujul edastada, annab see võimaluse luua rohkem kanaleid.

Pildikvaliteedi järgmine, parem aste saabub kõrglahutusega televisiooni ehk HDTVga. Selle analoogiks peetakse aknast avanevat vaadet - värvid, liikumine ja pildi kvaliteet peaks olema võimalikult elutruud.

Nii analoog-TV kui ka digi-TV aluseks on vastuvõtja ja saatja lained, kuid erinevalt analoogist liigub DTV mööda erinevaid kanaleid - kas kaablite, satelliidi või õhu kaudu. Seega on tavaline, et näiteks IP-televisiooni pakuvad just internetiteenuste pakkujad, kes kasutavad sama infrastruktuuri, mida kasutatakse andmeside- ja telefoniteenuste osutamiseks.

Kes on ühe internetiühendust ja telefoni pakkuva firma kliendid, saavad oluliselt lihtsamalt samalt teenusepakkujalt tellida ka digi-TV.

Suurema hulga piltide edastamiseks on vaja need kokku pakkida. Selleks on mõeldud nn koodekid ehk algoritmid, kuidas info tihedust muudetakse ja kokku surutakse.

Digitelevisioon soodustab laiekraani 16:9 formaadis video edastust, mis on inimese silmale loomulikum kui 4:3 formaat. Lihtsalt öeldes - laiekraaniga telekas on inimesele paremini hoomatav kui klassikaline kast.

DTVd soovides ei pea oma truud televiisorit välja vahetama, kui see toetab SCART- või komposiitsisendit, kuid televiisorile lisaks on vaja digiboksi. Eraldi seadet tuleb kasutada kõikide digitaaltelevisiooni teenuste puhul.

Osa digibokside juures on võimalik kasutada ka raadiosageduse modulaatorit, mis lubab digi-TVd vaadata ükskõik mis telekaga, millel on vaid antenni sisend.

Autor: Maarja Tosso