Tuuningut valitsevad Euroopas Saksa autotootjad

Veel kümne aasta eest tähendas auto tuunimine seda, et neljarattaline kireobjekt sai sootuks uue iseloomu. See võis puudutada nii võimsusnäitajaid, teelpüsivust kui ka disaini. Veel parem, kui arendati kõiki käsikäes. Siis jäi turg tuuningufirmadele kitsaks, korraliku töö tarvis nappis maksujõulisi kliente.

Täna on Euroopas teiste seas kolm suurt hiidu, kellel võib termini all show asendada väljendiga all go.

Vanim neist tuuningufirmadest on 1967. aastal Hans Werner Aufrechti ja Erhard Melcheri asutatud AMG. Algus oli vaikne, kuid murranguline läbilöök tuli kiirelt. 1971. a saadi üllatuslik teine koht tehasevõistkondade Spa 24 tunni võidusõidul. Pärast seda on AMG võistkond noppinud loorbereid kõigis sarjades, kus vähegi osaletud.

Võidusõit oli väljakutseks number üks, kuid juba firma asutamisest saadik vaatasid meeste poole ka Mercedeste omanikud, kelle liikurid vajasid nende meelest suuremat võimsust, paremat tunnetust ja individualiseerimist. Pärast AMG tootmispinna laiendamist esitles AMG 1982. aastal oma esimest mudelit Mercedes-Benz 190 baasil.

AMG nõudlikkus komponentide ja teostatavate tööde osas vastas hõbetähe standarditele ning 1990 sai AMGst Mercedese arendusüksus. Täna pakutakse 18 AMG mudelit - neist viimane on AMG CLK Black Series, mille 6,2-liitrine V8 jõuallikas arendab 507 hobujõudu.

BMW M ehk vanuselt teine firma oli varem tuntud nime all BMW Motorsport. Täna BMW arendusosakonnana tegutsev üksus asutati 1972. a ning alguses töötas seal vaid kaheksa inimest. Ülesandeks oli võidusõidust õpitu najal tänavaautodele kiirema sõidu õpetamine. Esimeseks pääsukeseks võib pidada mudelit BMW 3.0 CSL.

Seitsmekümnendate lõpus valmistati üksikud autod BMW lepingulistele võidusõitjatele, esimeseks eraldiseisvaks mudeliks sai BMW M1. Oma ajas silmapaistva insenerlahenduse ja kujundusega keskmootoriga sportauto osutus tavatarbijaile kalliks, suurem edu jäi saavutamata ka võidusõidus.

Turg ootas mugavamat ning soodsamat liikurit ja sai selle aastal 1979, mil esitleti esimest kiiret sedaani viienda seeria perekonna baasil, mudelitähisega M535i. Kuus aastat hiljem loodi M3, mis põhines koodnimetuse E30 taga peituval 3. seeria kupeeautol.

Kokkuvõttes sündis mõistuspärase hinnaga sportauto, mille nauditavat juhitavust, kiirusomadusi ja filigraanset tunnetust pole BMW suutnud hiljem korrata. A-rühma BMW M3 on ka seni läbi aegade kõige edukam ringrajaauto. 1992. a vahetas selle välja Pariisi autonäitusel debüteerinud E36 M3, mida toodeti nii kupee kui ka sedaanina.

M-autodega on kaetud pea kogu BMW mudelirivi. Sellest on ilma vaid luksussedaan ja väikseim mudel, kuid juba sosistatakse ka viimasele M-tähise lisamisest.

Õukonnatuunijaist on noorim Audi S-osakond. Tegelikult on see justkui omaette ideoloogia või virtuaalne moodustis, eraldi üksust Audil S-mudelite tarvis pole.

Tinglikult oli Audi esimene S-mudel Audi Sport Quattro, kuid võimsuse võidujooksus ühines Audi S-mudelitega üheksakümnendatel, mil jõudsid tootmisse S2 ja S4. Mõlemal kasutati nelikvedu ja 2,2-liitrist turbomootorit. Lisaks pakuti Audi S4-le 4,2-liitrist jõuallikat. 1998. a toodi A4 platvormil välja uus nelikveolise asfaldirakett S4.

2003 järgnenud kolmas põlvkond vahetas turbomootori välja 4,2-liitrise V8 vastu, millel kadedakstegevad 340 hj. S4 on tuntuim ja kolme suure sakslase toodangust praktilisim muskelauto - enamasti on saada nii kabriolett, sedaan kui ka universaalkere.

Asjade loomuliku käiguna ilmus Audi mudelinimekirjadesse peatselt ka tähis S8. Auto oli varustatud 4,2-liitrise V8 mootoriga, mis arendas 340 hj ning mille puhul kasvas võimsus pärast 1999. aasta uuendusi veel 20 hj võrra. Samal aastal ilmus poelettidele ka Audi S-seeria pesamuna Audi S3.

Aastal 2002 tõi Audi välja seni võimsaima RS mudeli - Audi RS 6, mis oli saadaval nii sedaani kui ka Avant-mudelina.

Kolmikust on AMG kõige luksulikum ja brutaalsem. AMG vastandab tehnoloogilistele viguritele enamasti tuntud edukuse valemi - palju töömahtu ja njuutonmeetreid. AMG mudelid sobivad pigem kiirteele kui aeglasele ringrajale - nädalavahetuse võistlusautoks on need raskevõitu. Tänu suurele võimsusele puuduvad AMG mudelivalikus manuaalkäigukastid.

BMW M3 ja M5 on teiste analoogiliste liikurite etalon, kuid viimaste aastate mudeliarenduse käigus lisandunud kilod kärbivad oluliselt vahetut tunnetust ja autode ehedat sportlikkust.

Siiski on M-seeria täna algajale lihtne kasutada ning mida suurem kiirus, seda suurem on ka nende pakutav sõidurõõm ning nauditavad need iseloomujooned, mille eest küsitakse seeriaautoga võrreldes ränka raha. Manuaal- ja käsivahetusega automaatkäigukastid on esindatud pea võrdselt.

Noorim konkurent Audi tahab vanematelt tegijatelt vägisi vaipa alt tõmmata. Audi S-mudelid on ainsana nelikveolised ja kui veel mõne aja eest nappis roolitunnetust ning autod olid alajuhitavad, on see tänaseks möödanik.

Kui vajate Porsche 997st midagi praktilisemat, on Audi RS4 teie esimene valik. S6 mootoriruumist leiate Lamborghini jõuallika baasil loodud muskelmonstrumi ning sügisesel Frankfurdi näitusel esitatakse nii võimast RS 6, et kahel ülejäänud konkurendil sellele vähemalt praegu vastus puudub.

Fotod: autofirmad

Autor: Kaido Soorsk