Pensionivara paisub 23 miljonit krooni minutis

Raivo Sormunen 28. september 2007, 00:00

Maailma kolmesaja suurima pensionifondi varade maht on viimase viie aastaga pea kahekordistunud. 2006. aastal paisus investeerimiskon-sultatsioonifirma Watson Wyatt ja investeerimisajalehe Pensions & Investments analüüsi andmeil gigantseimate pensionifondide kogumaht 10,4 triljoni dollarini. Ainuüksi viimasel aastal kasvasid vaadeldud fondid 1,07 triljonit dollarit, mis maakeeli ümberpanduna teeb umbes 23 miljonit krooni minutis.

Maailma suurim fond on viiendat aastat järjest Jaapani riiklik pensionifond Government Pension Investment, mis kontrollib 936 miljardi dollari eest varasid. Ehkki edetabelisse mahtus vaid kakskümmend kolm riikliku fondi, hõlmavad nad pensionifondide koguvaradest tervelt veerandi. Riiklike fondide aastane kasvutempo on olnud viimase kolme aasta jooksul keskmiselt 35 protsenti aastas ehk kordades kiirem erapensionifondidest.

Analüüsi kohaselt on riiklike fondide ülesehitamisel jälgitud väga pikka ajahorisonti. Fondide peamine eesmärk on leevendada tulevikus ootavaid demograafilisi muutusi.

Lõviosa tabelist koosneb aga erapensionifondidest, mille eesotsas ilutseb Hollandi ABP. Eesti suurimatel fondidel on edetabelisse jõudmine ülimalt keeruline. Hetkel ulatub kolmesajanda fondi kogumaht juba 8,7 miljardi dollarini. Võrdluseks olgu toodud, et läbi fondide ja kindlustusseltside on Eesti teise ja kolmanda pensionisamba varade kogumaht praegu umbes 1,2 miljardit dollarit (13 miljardit krooni).

Esmapilgul tundub, et meie seis on tume. Kui aga võtta varade maht inimese kohta, siis olukord selgineb.

Kui jagada pensionivarade kogupott maailma elanike arvuga, tuleks varasid iga inimese kohta 17 200 krooni. Eesti pensionirahade jagamisel eestlaste koguarvuga ulatub meie vastav number 9700 kroonini. Praegust kiiret kasvutempot silmas pidades oleme juba paari-kolme aastaga maailma keskmisel tasemel. See loomulikult aga ei saa olla meie ühine suur lõppeesmärk, kuna selle rahaga ei tee ära midagi. Sihtmärgiks võiks näiteks võtta aga Norra, mille nn naftafondis on varasid iga norraka kohta ligi 700 tuhat krooni.

Ühendriikide pensionifondide osakaal maailma pensionirahade turul on viimase kolme aastaga kahanenud 53 protsendilt 43 protsendini. Ühelt poolt on selle taga nõrgenenud dollar, teisalt aga jällegi kiiresti kasvanud välismaised riiklikud pensionifondid.

Ülevaade toob väga kiiresti pensionivara kasvatava riigina välja Austraalia, kus viimased kolm aastat on kasvanud pensionivarade maht 71protsendise aastatempoga. Kokku on roheline mander esindatud TOPis kaheksa fondiga kogumahus 118 mld dollarit.

Analüüs toob välja, et maailma kakskümmend suuremat pensionifondi kasvavad kiiremini kui turg tervikuna. Viimase viie aastaga on paisunud kõige gigantsemad fondid keskmiselt 19 protsendise aastatempoga, samas kui kõik kolmsada vaadeldud fondi on näidanud keskmiselt 14protsendist kasvu.

"Suured pensionifondid jätkavad oma mõjuvõimu maailma majanduses," kommenteeris investeerimiskon-sultatsioonifirma Watson Wyatti juht Roger Urwin, tuues neis esile parima nii riskijuhtimise kui ka suurema kogemuste pagasi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing