Estonian Airi saatus ripub maa ja taeva vahel

17. septembril saabusid SASi esindajad hoopis Tallinna, et osaleda Estonian Airi nõukogu koosolekul ning kohtuda Juhan Partsi ning abiminister Siim-Valmar Kiisleriga. Kohtumine lõppes majandusministeeriumi seisukohaga - Eestile praegune 34protsendiline osalus rahvuslikus lennukompaniis sobib. "Osalus tagab, et keegi ei saa riigi nõusolekuta Estonian Airi alla neelata, liita, lahutada ega sellega veel mingeid tehteid teha," selgitas Kiisler.

Riik saab Kiisleri sõnul väga hästi aru, et SAS tahab Estonian Airi enamusosanik olla ja sisuliselt selle vastu ei olda.

Ka SAS Grupi tegevjuht Mats Jansson kinnitas kohtumisel, et neile sobib Eesti kui aktsionär ja äripartner väga hästi. Küll aga pole jahtunud SASi huvi Estonian Airis suuremat sõnaõigust ja tegevusvabadust saada. Ministeeriumi "ei" pole lõplik, sest riigi tasemel ei ole SASile vastust antud, kõik variandid on veel võimalikud. SASi peakorterist kinnitati Äripäevale, et firma keskendub endiselt läbirääkimistele riigiga, mis seni on käinud stiilis samm edasi - samm tagasi.

Riigi "ei" jätaks SASile oma strateegia elluviimiseks vaid võimaluse ümmarguse laua taha istuda Estonian Airi kolmanda aktsionäri Crescoga, kelle initsiatiivil Reformierakond riigi osaluse müümise lennufirmas uuesti päevakorda tõi. SAS seda võimalust kommenteerida ei soovinud.

Cresco üks omanik ja Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults ei välistanud osaluse müümise võimalust, kui see lennufirma arengut silmas pidades kasulikuks peaks osutuma. Investeerimispank on samas ise huvitatud riigi osaluse väljaostmisest, kui valitsus vastava otsuse teeks.

"Kui hind on hea ja veel väike preemia peale, siis me oleme nõus ka müüma," ütles Schults, selgitades, et selles protsessis räägivad Cresco ja SAS keeles, mida äri- ja lennundusmaailmas omavahel mõistetakse, riik aga natuke teises keeles. Kõne alla võib tulla nii kogu Cresco osaluse müük kui ka tehing, millega SAS saaks enamuseks vajaliku osa. Kaklema Cresco SASiga Schultsi kinnitusel ei hakka. "Näeksin pigem seda, et me konstruktiivset koostööd teeksime nii SASi kui ka riigiga," rõhutas Schults.

SAS kinnitab jõuliselt kanda Läti ja Eesti lennufirmades.

Eelmisel nädalal teatas lätlaste airBaltic oma nõukogu esimehe väljavahetamisest, kelleks sai SAS Grupi tegevdirektor Mats Jansson.

Vangerdust seostatakse pinna ettevalmistamisega Läti riigi osaluse väljaostmiseks SASi poolt, mille läbirääkimised on lennukompanii kinnitusel edenenud jõudsamalt kui Eestis ning peagi lõpusirgele jõudmas. Läti riik hoiab erinevalt SASist madalat profiili ning on igasugustest kommentaaridest keeldunud, põhjendades seda teema liigse politiseeritusega.

Nädal enne neid sündmusi maandus Jansson ka Estonian Airi nõukogus. Küll mitte esimehe, vaid nõukogu liikme toolil. Abiminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul välistatud, et nõukogu võiks esindada mõni suurem osanik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab selle küsimuse alustuseks valitsuskabineti nõupidamisele ette valmistama. Siis saame ka öelda, kas me oleme millestki huvitatud, mis tingimustel me oleme huvitatud, kas me ei ole huvitatud ning miks.

See seisukoht ei ole mitte kuskilt otsast ei algne ega ka lõplik, seda seisukohta pole riik väljendanud, sest kabinetinõupidamisel pole asja arutanud. Praegu seda küsimust valitsuse jaoks ette valmistatud ei ole ja kommentaaride andmine on seetõttu selgelt enneaegne.

Meil ei ole mitte mingisugust põhjust praeguse olukorraga rahul olla. Meil ei ole mitte mingisugust põhjust teha nägu, et kõik on hästi ja kui me mitte midagi ei tee, siis läheb veel paremaks.