Valtra uued traktorid rühivad põllult metsatöödele ja linnatänavatele

N- ja T-seeria traktorid on oma sisult sarnased, põhiline vahe peitub võimuses - N-seeria neljasilindriliste mootorite võimsusvahemik jääb 101-160 hj piiresse, T-seeria kuuesilindrilised mootorid arendavad 154-211 hj.

Eestis on uutest markidest ostetuimaks kujunenud maksimaalselt 174 hj suurust võimsust arendav Valtra T161. Tegemist on endise T160 modifikatsiooniga, mille 2001. aastal Valtra traktoritel kasutusele võetud kumer esiots ning muud välisilmedetailid on jäänud samaks, küll on vastseid detaile ja lisavõimalusi sisus.

Vanema variandiga võrreldes on lisandunud uuendatud, heitgaaside normatiivile Tier IIIa vastav mootor, kabiinidisain on saanud moodsama näo, standardis on 180° pöörduv juhiiste, lisavarustuses on tagurpidi juhtimise võimalus - traktoril on lisaks rool, pedaalid ja muu vajalik selle tagurpidi juhtimiseks. Säärane võimalus teeb traditsioonilisest põllutraktorist tõeliselt universaalse masina, sest kui põlluharimistöid saab teha ka ilma, et juht ennast istmel edasi ja tagasi krutiks, siis näiteks metsatöödel või tänavakoristuses võib olla hädavajalik traktorit pika aja vältel ka tagurpidi juhtida.

Valtra on vist küll ainus traktorifirma, kes aastaid põllumajandustraktoreid tootnuna on asunud oma masinaid reklaamima ka kui sobilikku tehnikat mitte ainult põllutöödeks, vaid ka ehituses, turbamaardlatel, kommunaalsektoris, metsa- ja teetöödel jne.

Valtra T161 hea kliirensiga, traktori põhi on sile, seal puuduvad väljaulatuvad osad nagu õlifiltrid jms, kardaan on kaitsmega kaetud, mis välistab metsatöödel takerdumise okste või kändude külge.

Traktoreid saab varustada kolme tüüpi transmissiooniga: Classic, Hi-Tech ja Advance. Neist esimese puhul on kasutusel kuivsidur ja mehaaniline reevers - käike tuleb sisse-välja lülitada käsitsi, kuigi seda ei pruugi teha n-ö vanamoodi kangiga raiudes, piisab nupuvajutustest. Kel vanad harjumused sees, võib ka siduripedaali kasutada, kuigi karjuvat vajadust selleks ei ole, sest käike vahetada ja liikumissuunda muuta saab sünkroniseeritud vahetajaga.

Hi-Tech jõuülekanne on varustatud elektrohüdraulilise reeversiga, mille omapära seisneb selles, et kombineeritud liikumissuuna vaheti hoova käsipiduri asendisse panek vähendab mootori tühikäigupöördeid.

Advance'i puhul on juhiistme parema käetoe pikendusele paigutatud kuvar, hüdrosüsteemi juhitakse käetoel asuva joystick'iga.

Vahekäikude vahetamiseks on Valtral kolm võimalust - käsitsi, vastavalt koormusele toimuv automaatne käiguvahetus koos veojõukontrolliga või käikude lülitamine vastavalt mootori töösagedusele, kusjuures selle piire saab ise vajadust mööda seadistada.

Eestis Valtra traktoreid müüva ASi Taure müügijuht Toomas Jürgen märgib, et valik, kas soetada N- või T-seeria Valtra ja milline jõuülekanne valida sõltub kasutaja vajadustest, vajaduse aga määravad kasutatavad agregaadid ja töö iseloom.

"T-seeria traktorid sobivad paremini näiteks suuremate põldude harimiseks, samas tuleb arvestada, et nende teljevahe on N-seeria masinatest suurem, see omakorda suurendab pöörderaadiust," selgitab Jürgen. "Valtra komplekteerib müüdavad traktorid tehases vastavalt konkreetsele tellimusele. Nii saab kohe arvesse võtta kasutaja vajadusi ja kasutamise omapära - kellele on tarvis turbiinsidurit, kellele eriti aeglaseid käike. Valikuliselt saab lisasid ka hiljem paigaldada, aga see on siis tunduvalt kallim kui kompleksselt ostes."

Proovitud Valtra T161 Hi-Tech tundus vägagi automaatne - edasi-tagasi liikumise vaheti asub roolisambal ja töötab sünkroonis seisupiduriga. Huvitava kogemuse pakkus automaatne veovabastus. Selle funktsiooniga hakkab traktor kohalt liikuma, kui pöörded tõsta üle 1000 p/min, pöörete langemisel alla 1000 seiskub taas. Käsigaasi kasutades võib piduripedaaliga hoida traktorit paigal, kuni heinapress või mõni muu agregaat seda vajab. Piduripedaali vabastamisel jätkab traktor tööd. Edasi-tagasi liikumise vahetamine võib toimuda koormuse all, vahekäigud vahetuvad vastavalt pöörete arv muutumisele. Esisilla sisselülitamine käib automaatselt.

Rool liigub imekergesti. Üleminek tagurpidi juhtimisele võtab mõned sekundid. Pidurdamisel rakendub alati nelivedu, mistõttu pidurdavad kõik rattad.

Kuna ühel testimasinal puudus esisilla õhkvedrustus, oli erinevus esivedrustusega ja vedrustuseta traktori vahel ilmne isegi konarustega asfaltplatsil sõites. Esivedrustus ei ole ainult ainult mugavus, selle olemasolu säästab ka traktorit ennast.

Parempoolsesse aknaposti paigaldatud tabloo näitab kiirust, kasutusel olevat käiku, käiguvahetuse režiimi, jõuvõttu, välistemperatuuri, samuti rikete koode. Rooli all asuv armatuurlaud sisaldab pööretemõõdikut, kütusetaseme, jahutusvedeliku ja kütusekulu näidikuid.

Nende traktorikasutajate rahustuseks, kes ehk liigseid elektroonilisi lahendusi pelgavad, ütleb Jürgen, et elektroonika üks peamisi eesmärke on kaitsta ja säästa traktorit valede juhtimisvõtete eest.

"Kuigi elektroonikat on traktorites üha rohkem, ei ole see tinginud rikete hulga kasvu," kinnitab ta.

Valtra pole lääne traktorite turuliider mitte ainult Eestis ja Soomes, vaid on hinnatud kogu Euroopas.

Mõned aastad tagasi Saksamaal korraldatud küsitluse põhjal hinnati Valtra tugevamateks külgedeks mootorit ja erivõimsust (hinna-võimsuse suhe).

Uuel T161H mudelil on õhkvedrustusega esisild, parandatud on kabiinivedrustust. Transporttraktoritel ja teehooldustöödel kasutatavad uue mustriga rehvid tagavad hea pidamise lumel ja jääl ning on vastupidavad asfaltteel sõites. Endistel mudelitel oli lisarool kabiini vasakpoolses nurgas. Nüüd asetseb rool kabiini tagaosa keskel. Positiivselt hinnatakse liikumissuunavaheti ja käsipiduri ühildamist ühtseks lülitushoovaks.

Valtral on nüüdsest suletud hüdrosüsteem koos muutuva tootlikkusega hüdropumbaga. Hüdroväljavõtete lülitus ja eelseadistus toimub elektriliselt istme käetoe konsoolilt. Tugev konstruktsioon, väike massivõimsus (T 160-l on see 49, teistel samavõimsusklassi traktoreil 54-55), pööratav juhiiste koos juhtimisseadmetega teeb tagurpidi sõidu mugavaks.

Laienev tugiteenindus ja tasemel koolitus on väärtused, mida ostja hindab. Märkimist väärib seegi, et traktoritehas asub Eestist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel. Kui mõni jupp traktoril puruneb ja laos kohapeal momendil ei ole, saab aegsasti tehasesse laekunud info puhul jupi Tallinnas kätte juba järgmisel päeval. Osade kiire kättesaamine on traktori ostuvalikul põllumeeste silmis üks olulisemaid väärtusi.

Kõrge töökultuur ja kvaliteet hakkas silma ka tehase külastamisel. Montaažikonveieri alguses, mootori küljes rippuval tellimislehel on ostja nimi asukohamaa ja erisoovidega.

Valtral on erinevalt teistest traktoritest see hea omadus, et sellele saab külge haakida palju erinevaid agregaate.

Lisaks sahkadele ja esilaaduritele saab Valtrale paigaldada lumepuhureid, harju, niidukeid, ekskavaatoreid. Kokku on ühe traktori varustuses kümmekond seadet. Vajalik on ka tagurpidi roolimise võimalus.

Praegu on Tallinna lennuväljal varasemast töös neli Valtrat, nüüd saame kuus juurde. Ja kuna kontsernis on kuus lennuvälja, siis lähevadki uued masinad nendele.

Tegime valiku Valtra kasuks umbes kümne aasta eest ja praegu võime tõdeda, et sai valitud õige ja hea asi. Lisaks universaalsusele on teine argument tõsiasi, et tegemist on naabrite toodetud traktoriga ja Soome on masinate kvaliteedi poolest vägagi austatud maa.

RMKl on praegu seitse Valtra 6550 traktorit, aasta lõpus tuleb kasutusse veel seitse masinat.

Kasutatakse neid põhiliselt metsamaterjalide kokkuveoks harvendusraietel, vähemal määral ka metsauuendustöödel, metsateede ja -sihtide ning kuivenduskraavide hooldustöödel.

Valtra traktorid vastavad RMK poolt seatud tingimustele ja on hinnalt soodsaimad. Alternatiive oleks olnud kindlasti mitmeid, kuid neil puudub reeglina tehasepoolne "metsavarustus".