Aga miks mitte panustada tera viljale?

Uudsete ja üha populaarsust koguvate ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide hulka on hiljuti lisandunud ka viimaste variatsioonid ETCd ehk börsil kaubeldavad toorained. Kui futuuriväline nafta- või kullakauplemise võimalus on üsna laialdaselt teada, siis lihtne ja kiire rahapaigutus puuvilla, suhkrusse või sealihasse võib olla uudiseks.

"Ma olin ise ka üsna üllatunud, et niivõrd palju ja niivõrd põnevaid ETFe on Euroopas tegelikult kaubeldavad," ütles LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi pärast investeerimisvõimaluste uurimist n-ö pehmetesse toorainetesse (soft commodities). Vallikivi sõnul küll LHV kaubeldavate aktsiate baasis klientide huvipuuduse tõttu Saksamaa Xetral eurodes ega ka näiteks Londoni börsil USA dollarites kaubeldavate põllumajandussaaduste ETFe veel ei ole. Kuid see on väga väike takistus.

"Kui üks inimene tahab, on ta sinna juba lisatud," selgitas Vallikivi.

Täpselt samamoodi on muidugi ka Hansabank Marketsi klientidel - ka sealse maakleri Andres Suimetsa sõnul pole keegi veel põllumajanduslikke ETFidega kaubelda soovinud. Kuid piisab näiteks kodulehel oma soovi edastamisest, kui hiljemalt mõne tunni pärast võib juba hakata näiteks liha või teravilja kokku ostma. Võimalik on panustada ka toorainete kombinatsioonile - osta näiteks nisu, maisi ja sojauba koondava ETFi või veelgi laiema põllumajandussaadusi koondava fondi.

Nagu börsil kaubeldavate fondide puhul ikka, on haldustasud märgatavalt väiksemad (0,49%) nn klassikaliste fondide tasudest (sõltuvalt fondist u. 2,5%), peale selle puuduvad põllumajandussaadustesse lihtsat investeerimisvõimalust pakkuva ETF Securitiesi hallatavatel fondidel sisenemis- ja väljumistasud sootuks. Kauplemisele lisanduvad küll maakleritasud, mis on täpselt samasugused nagu teistel vastavatel börsidel kaubeldavatel aktsiatel.

Kuigi toorainete kauplemisele on arusaadavatel põhjustel vähem tähelepanu pööratud kui aktsiatele, alluvad loomulikult ka põllumajandussaaduste hinnad majandusseadustele ja liiguvad nendest lähtuvalt üles-alla. Ajaloost võib leida mitmeid regulaarselt esinenud toorainete hinna tõusuperioode. Investeerimiskonsultant ja kolumnist Puru Saxena toob välja, et viimase 200 aasta jooksul on maailm näinud viite suuremat loodusvarade võidukäiku. Lühim nendest kestis 15 ja pikim 40 aastat.

Praegune tõus sai alguse 2001. aastal, mil toorained olid inflatsiooniga kohandatult odavamad kui eales varem. Arvestades ajalugu, oleme praegu üsna toorainete hinnatõusu tsükli alguses. Ja veel enam alguses võiks olla just põllumajandussaaduste tõusutsükkel, sest Ühendkuningriigi Telegraphi tänavu kevadel avaldatud kirjutises toodi välja tendents, mille järgi põllumajandussaadused on teiste toorainete hinnaliikumistele reageerinud alati viitega. Peale ajaloolise tausta võiks pehmete toorainete hinnatõusule toetust pakkuda ka makromajanduslikud näitajad.

Näiteks pole ju kahtlustki, et nõudlus söögi järele kasvab - maailma rahvaarv on 1960. aasta kolmelt miljardilt juba kahekordistunud ja 2050. aastaks prognoositakse veel kolme miljardi inimese lisandumist. Peamine nõudluse kasv tuleb Aasiast - Hiinast ja Indiast, kus peale kiiret arengut toetavate nafta ja metallide suurenevale tarbimisele nõutakse üha rohkem ka näiteks liha.

Kui USAs on lihatarbimine inimese kohta viimase veerandsaja aasta jooksul kerkinud 110 kilolt 126 kilogrammini aastas, siis Hiinas on sama näitaja sama ajaga kihutanud 15 kilolt 55 kiloni. See mõjutab otseselt ka teravilja tootemahtusid, sest näiteks ühe kilo veiseliha tootmiseks kulub umbkaudu seitse kilo sööta. Teine aspekt on aga põllumajandussaaduste kasutamine ühe enam populaarsust võitvates biokütustes.

Kui 1980. aastal kasutati USAs kõigest 0,5% maisist biokütuste valmistamiseks, siis kolm aastat tagasi oli selleks numbriks 11% ja sel aastal ootab põllumajandussaadustele panustava Diapason Commodities Managementi hedge-fondi tegevjuht Stephan Wrobel, et biokütustesse suunatakse USAs juba neljandik maisist. Hiina, kes oli varem Aasia üks peamisi maisieksportijaid, on riigi enda vajaduste katmiseks maisi väljaveo peatanud.

Kuigi farmerid on maisinõudluse rahuldamiseks maad ümber jaotanud, ei ole see hinda varasematele tasemetele tagasi tuua suutnud. "Maisi hind kahekordistus eelmisel aastal, mistõttu farmerid istutasid maisi märgatavalt rohkem. Nüüd on hind langenud, aga ainult 20%," rääkis Wrobel oktoobri alguses FT-le.