Personaaltreeneri abiga vormi

Signe Sillasoo 19. oktoober 2007, 00:00

Arigato spordiklubi personaaltreeneri Silja Silleri kinnitusel läbivad huvilised enne treeningutega alustamist arstliku kontrolli ja paar testi. Olenevalt klubist on viimasteks kas kardio, vere-, koormus- või lihastest, mõnel puhul ka kõiki korraga.

"See on vajalik selleks, et saada ülevaate inimese füüsilisest vormist, tervislikust seisundist ja elustiilist. Alles seejärel saab hakata koostama sobiliku treeningukava," rõhutab Siller.

Status Clubi turundusjuhi Anvar Armi arvates sobib personaaltreeneri teenus kõigile, kel soov eesmärgipäraselt sportida: "Arukas treenija küsib alati nõu, enne kui midagi tegema hakkab." Ka Siller kinnitab sama ja möönab, et iseseisvalt treenides võivad sageli sportivad inimesed endale kasu asemel hoopis kahju teha.

"Need, kes ohtralt treenivad, pingutavad tihti üle. Enamasti tähendab see seda, et trenni tehakse kas liiga sageli või liiga intensiivselt," hoiatab Arigato spordiklubi esindaja üliagaraid.

Vanusepiirangut ei ole personaaltreeneri teenuse kasutajatele seatud. Sobilik treeningukava koostatakse nii vanadele kui ka noortele, ent enne 15. eluaastat ei ole spetsialistide meelest vaja personaalse treeneri juurde tulla, noores eas pole seda lihtsalt tarvis.

Suurem osa Eesti klubide personaaltreeneritest on Silleri teada fitness- ehk jõusaalitreenerid. Väiksem osa tema näitel ka neid, kes treenitavaga vajadusel joogat, metsajooksu, bodypump'i või mõnda muud alal kaasa teevad.

Silleri jutu järgi lähtuvad treenerid sportija soovidest, tehes temaga trenni seal, kus vaja. "Kuhu on tarvis, sinna me läheme ja seal me oleme. Vajadusel lähme inimesele ka kontorisse või koju," toonitab Siller rõõmsameelselt.

Olenevalt klubist ja treenerist muudetakse sportija treeninguplaani iga paari kuu tagant. "Kava koostatakse reeglina kaks korda aastas. Tegelikult oleneb see olulisel määral sellest, milline on treeningute intensiivsus, külastuskordade arv ja eesmärk. Soovi ja treeningsaali tiheda külastatavuse korral võib uue kava teha ka iga kolme kuu tagant," kinnitab Arm.

Silleri meelest tuleb treeningukavu muuta hulga tihemini. "Enamik inimesi ei söö kaks päeva järjest sama toitu, ei ole sama heas vormis, ei maga sama palju ega kanna samu riideid, ent ühtäkki peaks kolme kuu vältel tegema ühte ja sama trenni. Kaua see vaene inimene seda välja kannatab," tõstatab Siller küsimuse ja tõdeb, et oluline on muuta treeningukava ikkagi igal treeningul. Eks sobiliku variandi peavad siis spordihuvilised ise leidma.

Rühmatrennid on enamasti üldfüüsilise suunitlusega, kus koormust saab mõõdukalt kogu keha ning osaleda saavad väga erineva tasemega inimesed. Seevastu mõtleb personaaltreener välja kava ning suunab vastavalt personaalsetele võimetele ja eesmärkidele.

Hea personaaltreeneriga saavutab enda seatud eesmärgid üldiselt kiiresti, sest inimene kipub üksi treenides alateadlikult ennast alahindama ning treeningul viilima. Treeneri seatud eesmärke on aga raskem saavutada.

Kindlasti plaanin jätkata personaaltreeneri abi kasutamist, sest üksi treenides ei ole võimalik endast maksimumi välja pigistada. Samuti mängivad olulist rolli treeneri teadmised - mitte ainult harjutustest, vaid ka venitustest, mis on oluline osa treeningust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing