Mõttejõud

Kahjuks pole telepaatiat teadaoleva viie tajumehhanismi (nägemine, haistmine, maitsmine, kuulmine ja kompamine) abil suudetud ära seletada, mistõttu on oletuslikult välja pakutud nn kuues meel, mida me küll ei tunne, aga mille abil õnnestub paljud arusaamatud asjad ära seletada.

Kellele see seletus meeldib, neile ei meeldi 14. sajandil elanud munk William Occami õpetus, et asjade ja nähtuste selgitamisel peab tegema võimalikult vähe oletusi. Näiteks saab ülalkirjeldatud sünkroonse mõtlemise ära seletada keskkonna sarnasusega, mis kahte sõpra ümbritsedes neid märkamatult mõjutab.

Kuid tänase jutu eesmärk on püsida müstilisemas meeleolus. Nimelt on meile teadaolevate tajumehhanismide radarilt välja jääv nn ekstrasensoorne taju peale paranähtuste huviliste köitnud ka teadlaseid. Muu hulgas on selle teemaga tegeletud maailma ühes tunnustatuimas, 1746. aastal Briti impeeriumi valitsejanna Elisabethi asutatud New Yorgi külje all New Jerseys asuvas Princetoni ülikoolis. Princetonis asutati 1979. aastal spetsiaalne anomaalsete nähtuste laboratoorium, mille üheks eesmärgiks oli uurida inimese suhet masinatesse. Labori looja oli professor Robert Jahn. Siinkohal on oluline ära märkida, et professor Jahn nõustab muu hulgas USA kosmoseuuringute agentuuri ning kuulub tunnustatud teadusorganisatsioonidesse.

Üks huvitav järeldus, mis professor Jahni käe all tehti, on inimese võime mõjutada masinat pelgalt mõtte jõul. Katse, mille najal sellise järelduseni jõuti, seisnes selles, et katsealusel paluti vaadata arvutiekraanil vahelduvaid numbreid. Peamiselt olid need saja läheduses, mõned suuremad ja mõned alla saja. Samal ajal paluti katsealustel mõtelda suurematele või väiksematele arvudele. Pärast arvukaid katseid lugematute katsealustega ja saadud tulemusi statistiliselt analüüsides jõudis töörühm järeldusele, et inimesel õnnestubki mõjutada masina numbrivalikut. Täpsemalt, kolmel korral kümnest tuhandest üritusest.

Seega, järgmine kord, kui istute lennukis, üritage vältida numbritele mõtlemist. Sest mida rohkem inimesi hakkab lennureisi ajal arvudega toimetama, seda suuremaks muutub tõenäosus, et kellegi mõte sekkub lennukit juhtivate digitaalsete seadmete töösse. Seejärel on ainukesed praktilise väärtusega arvud veel loetud sekundid. Muuseas, sama soovitus kehtib, kui viibite modernsemates mikroprotsessorite kontrollile alluvates autodes. Mures peaksid olema ka haiglas viibivad inimesed, pangad jne.

Kes seda ei usu, ei hakka neid asju kunagi uskuma - nende sõnadega lõpetas professor Jahn oma sõnavõtu ajakirjanikele, kes olid kogunenud Princetoni kuulama ülikooli otsust kakskümmend kaheksa aastat toiminud labori sulgemise kohta. Kuid isegi skeptikud peavad nõustuma, et kavalal professoril on ikkagi õigus. Tema ultimatiivne eksperiment oli tõestada, et inimmõistus suudab 28aastase pingutuse järel terve laboratooriumi jagu masinaid välja lülitada.

Autor: Kristjan Port