Hiinas tasub trükkida erisoove

Kodumaised trükiettevõtted investeerivad tehnoloogia arendusse kümneid miljoneid kroone, mille tulemusena on meie trükikodade käsutuses olev tehnika vaata et uuem ja moodsam kui naaberriikides.

Igatahes on trükkalid ja kirjastajad ühel meelel, et tase on kõrge ja kodumaal on võimalik trükkida peaaegu kõike - kleebisest raamatuni ning siiditrükist pusledeni. Ühel meelel ollakse ka selles, et Eesti trükikodade hinnad on võrreldavad maailmas üldiselt kehtivate hinnakirjadega, mistõttu pelgalt odavuse kaalutlusel ühtegi n-ö tavatrükist välismaale trükkima ei minda.

Põhjuseid, mis n-ö Eesti asju siiski välismaal trükitakse, on aga mitu. Kuni selleni välja, et tihtilugu pole üldse Eesti-poolse väljaandja määrata, kus ta ühe või teise asja trükib, sest selle on ette kirjutanud autoriõiguse omanik või töö tellija.

Nii laseb TEA Kirjastus oma ligi 900-leheküljelise "Maailma Toiduatlase" trükkida Singapuris ning tellib mõnede teatmeteoste ja valdava osa oma sõnaraamatute trüki samuti välismaa trükikodadelt. Kirjastuse juhataja Silva Tomingas on seda meelt, et lihtsalt soovist madalamat hinda taga ajada ei ole kindlasti mõtet minna trükiteenust piiri tagant otsima.

"Ka kvaliteediküsimus ei tohiks selleks põhjust anda, sest julgen väita, et Eesti trükikojad on maailmatasemel," tõdeb Tomingas. "Sõnaraamatuid trükime aga sellistes kohtades, kus selle sisu vastu puudub eeldatavasti igasugune huvi, sest meil on valus kogemus andmebaaside lekkimisega."

"Ma ei taha Eesti trükikodasid andmete lekitamises kahtlustada, aga lihtsalt turvalisem on mõningaid asju mõnes teises riigis trükkida," räägib Tomingas. "Niisama seda ei tehta, sest mida kaugemal trükkida, seda ettearvamatumaks võivad minna kulud, mis sellega kaasnevad."

ASi Multiprint tegevjuhi Koit Variksoo hinnangul võib välismaal trükkimise põhjus olla väga spetsiifiline. Näiteks kui on tarvis saada liimköites trükist, kus tuleb kasutada polüuretaanliimi või mõnda muud liimimise erimoodust.

"Selline tehnoloogia on siinkandis olemas ainult Soomes ja nende võimsused lubavad täita ka ümberkaudsete riikide tellimusi," märgib Variksoo.

Välismaal trükkimise võib tingida ka väga suur maht. Praegu puuduvad Eestis tootmisvõimsused, mis lubaksid mõistliku ajaga mitmesaja leheküljelisi katalooge miljonilistes tiraažides trükkida. Samuti ütlevad paljude tõlketeoste algupärandi kirjastajad ette ära, kus ühte või teist asja tuleb trükkida.

"Kui trükis antakse välja kolmekümnes keeles, selle kujundus jääb aga kõigi puhul ühesuguseks, siis on sageli ka väikseid keeli otstarbekam trükkida ühes kohas, olgu selleks siis kas või Malaisia," selgitab Variksoo.

ASi Printall juhatuse esimees Andrus Takkin tõdeb, et trükiteenuse hinna määrab kasutatav tehnoloogia, mistõttu kõrge automatiseerituse tasemega trükikojad saavad pakkuda kliendile ka mõnevõrra soodsamat teenust. Ta märgib, et ajalehtede ja ajakirjade trükkimise puhul määrab trükikoha siiski selle kaugus levitamise kohast.

"Raamatute trükkimine on perioodika trükkimisest piisavalt erinev tegevus. Raamatuid võib olla tõesti kõrgemat kvaliteeti ja soodsamat hinda taga ajades mõnikord otstarbekas välismaal trükkida," möönab Takkin. "Perioodikatrükikoda peab olema paindlik ja suutma reageerida kliendi soovidele. Pika vahemaa tagant pole seda võimalik saavutada."

Paljude üleilmse levikuga teatmeteoste puhul kasutatakse ühistrükki, kus on standardse kujundusega materjal, mille trükkimisel viimase viienda kihina trükitakse keel.

Selline trükkimise vorm võimaldab kulutusi vähendada, sest sisuliselt üheaegselt saab trükkida mingis keeles tiraaži 50 000 ja näiteks Eesti tarbeks mõeldud 5000 eksemplari.

Sageli on välismaal trükkimise põhjus selles, et autoriõiguse omanik seab ühe või teise materjali avaldamise tingimuseks selle trükkimise kindlaksmääratud riigis. Seda korda rakendatakse näiteks endiste Nõukogude liiduvabariikide, samuti Hiina suhtes.

Mis puutub näiteks värviraamatute trükkimisse Hiinas, siis see on võrreldav rõivatööstusega - kui ei tooda seal, siis ei suuda olla konkurentsivõimelised ka kõige kõvemad brändid. Hiinlasi kardavad praegu kõik - nii Euroopa kui ka Ameerika trükifirmad.

Tavaliselt on mujal trükitud ja Eesti turule suunatud trükiste puhul tegu raamlepingutega, tootest on Eesti jaoks mõeldud tühine osa ja hind lüüakse alla n-ö globaalse kogusega.

Ainult Eesti turule mõeldud trükised tehakse enamuses siiski Eestis. Meie trükikodade võimsus ületab siseturu vajaduse ning ekspordikäive kasvab kiiresti.

Importida on soodsam trükiseid, mis tehniliste nüansside, koguse või tellimuse tähtaja poolest kohalike trükikodade võimalustega ei sobi.

Eestis võib sellise toote tegemine olla võimalik, kuid järeltöötlusoperatsioonide puhul võib saada takistuseks suur trükikogus või väga lühike valmistusaeg. Iga konkreetse trükikoja seadmepark võimaldab pakkuda soodsaimat hinda mingis kindlas kogustevahemikus.