Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiire tõus toob demotivatsiooni
Tartu Juhtimiskonverentsi üks võtmeesinejaid oli INSEADi ja London Business Schooli professor Gareth Jones, hiljuti ka eesti keeles ilmunud raamatu "Miks peaksid just sina meid juhtima?" üks autoritest.
Oma ettekandes hoiatas Jones karjääriinimesi: mida kiiremini ronitakse mäest üles tippu, seda varem jõutakse platoole.
Kiire tõus tähendab ka laiemat platood ning liikumine tasasel maal toob endaga kaasa demotivatsiooni.
Jonesi arvates on edukaks juhiks saamisel esmane eeldus iseendaks jäämine.
Soov kedagi jäljendada või kellegi juhtimisstiili kopeerida lõpeb varem või hiljem läbikukkumisega.
Jones hoiatas, et reeglistik ja jäik struktuur tapab loomingulisuse ega lase andekatel liidritel esile kerkida.
"Andekate liidrite asemele tulevad inimesed, kes küll juhivad, kuid neil puuduvad liidriomadused. Nad ei süsti inimestesse kirge," lausus Jones konverentsil.
Aastate jooksul on maailmas tehtud palju mitmesuguseid uuringuid jõudmaks selgusele, milline on edukas juht ja mida on ühist maailma parimatel juhtidel.
"Kord on leitud, et edukad juhid on pikka kasvu karismaatilised inimesed, siis on jälle avastatud, et see pole üldse oluline. Reaalsus on, et edukad juhid ei sarnane mitte kuidagi üksteisega," rõhutas Jones.
Juhtidel soovitab Jones peeglisse vaadata ning eneselt küsida: kas sealt vastu vaatav inimene on huvitav, ainulaadne ning millised on need põhjused, miks alluvad peaksid tahtma, et see inimene neid juhib?
Teades vastust, on juhil eeldusi olla senisest edukam.