Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengumaades pole nõudlust

    Majandusteadlastele meeldib taandada enamik majandusprobleeme küsimusele säästudest. See kehtib ka arutelude kohta USA kaubanduspuudujäägi ja ülemaailmse finantstasakaalu üle. Kuid see fookus moonutab tegelikku pilti ning viib tähelepanu kõrvale põhiküsimuselt: ka arenguriikides tuleb luua massitarbimisturud.
    Rahvusliku kogutulu arvestuses näitab kaubanduspuudujääk seda, kui palju riik tarbib enam kui toodab. Raamatupidaja näeb kaubanduspuudujääki loomulikult kui negatiivset säästu. Enamik majandusteadlasi läheb veel kaugemale ja väidab, et USA puudujäägi on tekitanud vähene säästmine.
    Kuid kuna ühe riigi puudujääk on teise ülejääk, siis on USA keskpangajuht Ben Bernanke soovitanud vaadata asja tavaloogikale vastupidiselt: USA kaubanduspuudujäägi põhjuseks pole mitte vähene säästmine, vaid säästude üleküllus mujal maailmas, eriti Hiinas.
    Mõlemad lähenemised on valed. Kuidas saavad liigsed säästud ekspordiks muutuda - majapidamised ju ekspordiga ei tegele? Samamoodi - kui USA liiga palju tarbib, siis miks paneb Ameerika vabrikuid kinni ja miks on tööturg nii pehme? Nii väheste kui ka ülemääraste säästude hüpotees ajavad segi raamatupidamisnäitajad ja tegelikud põhjused.
    Kaubanduspuudujäägid peegeldavad tootjate ja ostjate vahelisi tehinguid, mille taga on kindlad stiimulid ja hinnasignaalid. USA tarbijad eelistavad osta importkaupa, sest see on odavam. Selle hinnaeelise taga on tihtipeale riikide vahetuskursid. Nii on Hiina ja Jaapani valuutad on 25-40% väärtuses alahinnatud, mis nullib USA kõrgema tootlikkuse.
    Alahinnatud vahetuskursid on vaid üks viis, kuidas riigid väljavedu soodustavad ja sissevedu piiravad. Siia ritta kuuluvad ka eksporditoetused ja impordipiirangud.
    Moodsal globaliseerumisajastul täiendab ekspordile toetuvat kasvu ka otseste välisinvesteeringute riiki meelitamine näiteks investeeringutoetuste ja maksusoodustustega. Just see kombinatsioon on eriti edukaks osutunud Hiinas.
    Selline poliitika ajendab ettevõtteid viima tootmist arengumaadesse, mis lubab viimastel eksporti suurendada ja importi vähendada. Samas vähendavad ettevõtted tootmist koduriikides, mis omakorda kallutab seal ekspordi-impordi osakaalu vastupidisesse suunda. Hiina väljaveost toodavad välisettevõtted ligi 60%.
    Need faktid räägivad väga erinevat keelt väheste ja ülemääraste säästude hüpoteesidest, ja eeldavad ka hoopis teistsugust poliitikat. Arengumaad peavad kasvama, kuid tänapäeval on seda lihtsam teha tootmisvõimsuste suurendamise ja välisinvesteeringute abil kui koduseid massitarbimisturge arendades.
    Järelikult ei ole globaalse majanduse probleemiks mitte säästude üliküllus, vaid nõudluse puudumine arengumaades. Väljakutseks on seega panna ettevõtted küll investeerima arengumaadesse, aga eesmärgiga toota kohalikule tarbijale.
    See nõuab turgude laiendamist arengumaades, mis omakorda tähendab ebavõrdsuse vähendamist ja sissetulekute suunamist õigetesse kätesse. See on suur väljakutse, mis pole tähelepanu saanud, kuna majandusteadlased keskenduvad pakkumise poolele ja säästudele.
    Lahenduse osaks on nii tööturunõuded, miinimumpalgad kui ka ametiühingud - täpselt nagu nad olid ka tänastes tööstusriikides. Valitsuse toetused mängivad piiratud rolli: riigid, mis kasutavad oma raha turu raha asemel toodavad kas eelarvepuudujääki või lõpetavad liigkõrgete maksumääradega.
    Kuid kõigepealt peame nägema et tänased maailma finantstasakaalu probleemid on seotud globaalsete tootmismustrite ja ebapiisava nõudlusega arengumaades.
    Copyright: Project Syndicate, 2007. www.project-syndicate.org
    Autor: Thomas Palley
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Maailma suurim varahaldaja tõi turule bitcoini fondi
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.