Itaalia tööloom saab Eesti põldudest jagu

Iseloomustus - ei midagi üleliigset - kõlbab Landini Landpower 165 Techno puhul veel pareminigi kui rusikas silmaauku.

Kuigi sama mudelit võib varustada ka täisautomaatse jõuülekande, elektrooniliselt juhitava rippsüsteemi ja kõikmõeldavate muude elektrooniliste lahendustega, kinnitab Landinisid müüva OÜ Alvoro juhataja Mati Põldroos, et Eesti põllumeestele istub kõige paremini just lihtsaim versioon. Säärane, mille kabiini tuulutab küll konditsioneer ja juht saab tööd teha õhkamordiga istmel istudes ning CD-mängijast lemmiklugusid kuulates, ent millel tuleb käikude vahetamiseks klassikalist käigukangi kasutada ning hüdrosüsteemi hoobadega juhtida.

Aga olgem nõus, et korraliku töö tegemiseks polegi enamat vaja, sest lõppkokkuvõttes ajab künnivao sirgeks ikkagi traktorist, mitte traktor ja selle elektroonika. Seda enam, et kõik vajalik maksimaalse töövõime ja võimalikult laia kasutusala saavutamiseks on Landpoweril standardvarustuses - esiraskus, viis tagumist hüdroväljavõtet, reeversiga 36käiguline käigukast. Tänu suurtele kummidele pole suuremat lugu ka sellest, et esisillavedrustust Landpower 165 Techno-versioonil pole.

Lihtsusel on meie tingimustes ka väga praktiline väärtus. Nimelt kuuleb ühes või teises kohas traktoriasjatundjatega juttu tehes ikka tõdemust, et meil müüdav kütus pole tihtilugu teps kõige kõrgemast klassist. Seega - mida vähem kütust analüüsivaid andureid traktorile paigaldada, seda vähem tõrkeid mootori töös ette tuleb.

Nii on Landpower Techno-versioonil vaid kaks kütuseandurit, samas kui võiks kasutada (ja Landpower TOP-mudelitel ka kasutatakse) vähemalt viit. Andurite tööga kaasneb see, kui nad pidevalt etteantava kütuse koostist analüüsivad, kütus on aga viletsa konsistentsiga, saadetakse see info ka kütusepumbale ehk teisisõnu - iga andur hakkab kõrgsurvepumpa omal viisil ümber häälestama. Selle tulemus on mootori ebakorrapärane töö, efektiivsuse ja võimsuse kadu.

Landini kuueliitrine Perkinsi mootor arendab üle 160 hobujõu, millest on näiteks viiehõlmalise adra vedamiseks enam kui küll, saati siis veel teiste, väiksemat võimsust vajavate põllu- ja farmitööde tegemiseks. Eestis (ja ka mujal põhjamaades) müüdavate Landinide eripära on, et kõik traktorid varustatakse mootoriploki soojendusega.

Landini nime kandvad traktorid jõudsid Eestisse alles 2003. aastal, mil siinmail müüdi esimene seda kaubamärki kandev masin. Kolme aastaga on traktor oma müüginumbritega jõudnud kuuendale kohale.

Landini traktoriehitajad on läinud seda teed, et arendustöö toimuksid liigse riski ja uuenduste järele karjuva vajaduseta ning selle keskpunktis seisaks traktori kasutamise lihtsus.

Landini pole uuendustele eriti aldis, mida kinnitab näiteks 2007. aasta Saksamaa traktoriturg, kus ei pakutud ühtki uut Landini mudelit. Arvatavasti on ka vanemad margid piisavalt head, et konkurentsis püsida.

Landini ostu teeb atraktiivseks tema hind. Landpower 165 üks hobujõud maksab Eestis 4834 krooni (käibemaksuta), mis on taskukohane ostjale, kellel on tarvis suhteliselt väikese aastase töömahuga traktorit. Ka näiteks Belarus MTZ 1523.3 (155 hj) hobujõud maksab, seda küll Saksamaal, 4418 krooni.

Landini kiituseks tuleb mainida traktori võimsuse esitamist mõõdetuna ka jõusiirdevõllil, mis võimaldab traktorite võimsusi omavahel paremini võrrelda ja ostjale selgema pildi luua. Seda teed on läinud ka Massey Ferguson ja Landiniga samasse kontserni kuuluv McCormick.

Landpower 165 müratase (mõõdetakse väljalasketoru juures mootori täiskoormusel) on 76 dB, mis on mõnevõrra suurem, kui sama võimsusklassi konkurentidel (71-73 dB). Rippsüsteemi maksimaalne tõstejõud 8400 kg pole just kõige suurem, kui võrdluseks tuua 166 hj Lamborghini - 9200 kg ja 167 hj McCormick, mille tõstejõud on 10 950 kg.

Landini tootjafirma on Itaalia kontsern ARGO, kuhu tuntuimatest traktoritootjaist kuuluvad veel McCormick ja Valpandana ning kombainitootja Laverda.

Aasta oli 1884, mil itaallasest insener Giovanni Landini asutas põllumajanduse tarbeks aurumasinaid tootma hakkava tehase.

1957. aastal alustas Landini traktoritehas koostööd Inglismaa mootoritootjaga Perkins. Viimase mootoreid kasutatakse Landini traktoritel tänaseni.

1968. aastal alustas Landini põllutraktorite kõrval ka tööstuslike traktorite nagu karjäärimasinad ja ehitusmasinate tootmist.

1986. aastal hakkas Landini kontsern valmistama traktoreid ka Massey Fergusoni kaubamärgi all.

1989. aastal omandas Landini 66% Massey Ferguson aktsiaist.

1994. aastal asutasid Valerio ja Pierangelo Morra pereettevõtte ARGO S.p.A. ja võtsid sellega üle Landini traktoritehase ning enamusosaluse Massey Fergusoni tootjafirmas. Järgmisel aastal ostis ettevõte 100% Itaalia väiketraktorite tootja Valpadana aktsiatest.

1999. aastal kergitas Landini oma osakaalu maailma traktoriturul viie protsendini.

2000. aastast alates panustab Landini väikese ja keskmise võimsusega traktorite tootmisele teadlikult. Suuri, üle 300 hj võimsusega masinaid ei valmista tehas ka praegu.

Kui omal ajal sai hakatud Belarusidele asendust otsima, küsisime pakkumisi Valtra, John Deeri ja Landini müüjailt. Meie jaoks osutus hinna ja kvaliteedi suhte poolest parimaks Landini ja nõnda oleme seda marki traktoreid kõrvuti MTZidega kasutanud siiani.

Kui kord juba on mindud ühe margi kasutamise teed, pole mõtet neid pidevalt vahetada.

Tööd saab Landiniga hästi teha ja siiani pole ette tulnud ka erilisi rikkeid. Tegemist on suhteliselt lihtsa masinaga, mille kergemad hooldustööd saab ka kohapeal oma jõududega ära teha. Siis, kui garantiiaeg on läbi.

Meil on kasutusel turbaväljadel hädavajalik lisavarustus - topeltrattad, eriline õhufilter tolmu püüdmiseks jm. Kuna töö turbarabas on tolmune, oli meil alguses probleeme Landini traktorite konditsioneeridega - need kippusid umbe minema. Aga Landini tehasest käisid inimesed kohal ja leidsid abinõu, mis siiani toimib.

Landpower 165 on meil kasutusel turba kogumisel, selleks kasutame traktori haakes kahe peaga vaakumkogujat. Landini Landpoweril on piisav võimsusvaru sellise töö juures rahuldava efektiivsuse saavutamiseks.

Fotod: Maris Ojasuu