Uisapäisa seatud piirang

On väidetud (ÄP, 12. november), et riigihangete seaduse (RHS) N 38 lg 1 p 4 näol on tegu sättega, mis oluliselt häirib normaalset ja vajalikku konkurentsi ja varasemast oluliselt piiravama nõude sätestamine on olnud läbimõtlematu.

Kõnealuse sätte järgi ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kel ei ole nõuetekohaselt täidetud maksukohustused või kel on olnud maksuvõlg 12 kuu jooksul enne tõendi esitamist hankijale.

Võlgnevuse puudumise nõue pole iseenesest uus. Ka seaduse eelmise redaktsiooni järgi ei kvalifitseeritud pakkujat, kui pakkuja polnud täitnud riiklike ja kohalike maksude tasumise kohustusi.

Kuid 1. maist kehtiv RHS esitab senise ühe asemel kaks nõuet: pakkujal peab puuduma maksuvõlg pakkumise esitamise ajal ja pakkujal pole maksuvõlga pakkumisele eelnenud 12 kuu jooksul rohkem kui 30 päeva vältel.

Vaidlusi tekitab säte peamiselt seetõttu, et seadusandja ei ole näinud ette rakendussätteid käsitletava piirangu kohaldamiseks. Ettevõtjad ei saanud organiseerida oma tegevust selliselt, et neil puuduksid maksuvõlgnevused viimase 12 kuu jooksul. Keegi ei näinud ette sellise nõude sätestamist.

Õiguspärane olnuks, kui seadusandja lükanuks kõnealuse sätte jõustumise edasi vähemalt 12 kuu võrra, 1. maini 2008.

Rakendussätete puudumine on viinud olukorrani, kus seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt ja eeldatakse, et olukorda pidanuks kõik ette nägema. See eeldus on ebamõistlik ja vastuolus õiguse üldpõhimõtetega.

Lisaks on seadusandja läinud vastuollu põhiseadusega - piirang on ebaproportsionaalne, kuna seadus ei tee vahet, kuidas ja kui suur maksuvõlg on tekkinud.

Arusaadav, et seadusandja eesmärk piirangu kehtestamisel on olnud tagada riigihangetel selliste ettevõtjate osalemine, kel puuduvad vähimadki maksuvõlgnevused. Mis saab aga siis, kui ettevõtja maksuvõlgnevus on tekkinud näiteks eksliku maksuarvestuse tagajärjel ja võlg on üksnes 300 krooni? Kas see asjaolu annab kinnitust, et tegu on ebaausa ettevõttega? Seadusandja hinnangul see niimoodi ongi.

Seadus töötab sellistel juhtudel paraku vastu oma eesmärgile. Alati ausalt makse tasunud ettevõtja ei saa osaleda 12 kuu jooksul riigihangetel, kuna raamatupidaja inimliku eksituse või kaotsi läinud arve tõttu võib tal esineda maksuvõlgnevus enam kui 30 päeva.

Autor: Raul Talts