Kink on investeering suhetesse

Kas on mõtet on töötajatele kingitusi teha, kui kõigi töötajate maitsele vastavat kinki niikuinii ei õnnestu leida, samas on kulu firma eelarves suur? Sellised kahtlused hiilivad külmalt ja majanduslikult kalkuleerivate tööandjate hinges.

Kindlasti on mõtet teha töötajale meelehead ja teda üllatada, sest ärikingitus on eelkõige panus töötaja ja tööandja suhetesse, see teeb rõõmu, tekitab elevust, väljendab tunnustust ja tänu.

Loomulikult tuleb kingi valikul arvestada kingisaajaga, tema huvide ja eripäraga. Kurioosne on kinkida naisterahvale meeste käekella, sest see kõneleb vastupidiselt soovitule hoopis hoolimatusest ja ükskõiksusest. Kindlast ei pea tööandja võtma südamesse mõne põhimõtteliselt kriitiliselt meelestatud töötaja tänamatust. Kõigi soove ei suuda kunagi rahuldada. Ütleb ju vanasõnagi, et kingitud hobuse suhu ei vaadata. Kes seda teeb, ei ole ilmselt kõige parema kasvatusega.

Kink on meeskonnavaimu ja ühtekuuluvustunde tugevdaja, mille tähtsust hinnatakse ettevõtteti erinevalt. Väike meelespidamine firma poolt on töötaja jaoks oluline. Sellest saavad kõige paremini aru need töötajad, kelle tööandja seda ei tee. Nemad kuulavad kadedusega, kui kolleegid konkurentide juures, sõbrad või pereliikmed oma tööandja tähelepanu ja hüvesid naudivad. See on tegur, mis saab lõpuks ka määravaks plusside ja miinuste kokkulöömisel, kui töötaja kaalub töökoha vahetust.

Kummaline on lugeda, kui ettevõtte juht põhjendab kingituste mittetegemist laia töötajaskonnaga. See lai töötajaskond olevat juhi hinnangul pigem huvitatud sellest, et firmal hästi läheks, mitte ei raisataks raha kinkidele. Kahtlane, kas töötajad on tõesti nii väga huvitatud tööandjast, kel neile raasukestki inimlikku tähelepanu ja soojust ei jagu. Ilmselt panustavad töötajadki sellesse suhtesse täpselt nii palju, kui tööleping ja ametijuhend ette näeb ning ei grammigi rohkem.

Autor: ÄP