Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spekulant kui majanduse sanitar

    Sageli kritiseeritakse spekulante, et nad teenivad raha lihtsalt, väikeste pingutustega. Kuid tuleb tunnistada, et spekulandid kannavad majanduses tähtsat rolli ning neid tuleb hinnata nagu ükskõik millise teise ameti pidajaid.
    Definitsiooni järgi on spekulant keegi, kes proovib ette aimata, mis tulevikus juhtub. Et näitlikustada turuspekulatsioonide dünaamikat, võtame aluseks hüpoteetilise näite teraviljaturult.
    Kujutame ette, et tänavu on hea maisisaak ning kilohind ulatub 10 kroonini. Spekulant arvab, et tuleval aastal on saak halbade ilmastikuolude tõttu kehvem, ning ostab nüüd maisi kokku. Kuna nõudlus suureneb, tõuseb kilo hind 11 kroonile. Möödub aasta ning tõepoolest, ilm oli vilets, saak nigel ja toodangut vähe. Hind tõuseb 20 kroonile. Spekulant müüb oma maisi, saades 9-10 krooni kasumit igalt kilolt.
    Näide on väga lihtne, kuid lähemalt vaadates näeme mitut huvitavat momenti. Ostes esimesel aastal maisi kokku ning pressides hinda ülespoole, piiras spekulant maisi tarbimist, seda eriti marginaalsete tarbijate osas, kes sõid maisi vaid seetõttu, et see oli odav. Teiseks, spekulant on see, kes teisel aastal varustab turgu maisiga olukorras, kus seda napib. Kolmandaks, ajades esimesel aastal maisi hinna kõrgemaks, saadab spekulant turule signaali, et oodata on toodangu vähenemist. Pannes need asjaolud kokku, jõuame järeldusele, et spekulant tegi tänuväärset tööd.
    Seda näidet võib laiendada mis tahes turule. Spekulandid ostavad pidevalt kokku kontsertide või spordivõistluste suhteliselt odavaid pileteid, piirates niimoodi hinnatundlike tarbijate juurdepääsu neile. Seejärel müüvad nad piletid vaheltkasuga inimestele, kes neid pileteid kõrgelt hindavad.
    Ühe näite võib tuua naftaturult. Nafta hind on praegu kõrge ja tõuseb mitte vaid seetõttu, et pruuni kulla tarbimine ja ühtlasi nõudlus selle järele on kõrgem, aga ka seetõttu, et spekulandid ostavad naftat ootuses, et nafta saadavus väheneb tulevikus ja hind veelgi tõuseb.
    Spekulantide tegevus ajab hindu üles ning elavdab naftatoodete majandust tarbijate poolelt. Mis veel olulisem - selline tegevus elavdab nafta asendustoodete arendamist. Alternatiivsed energiaallikad on siin parim näide.
    Seega mängivad spekulandid olulist rolli meie püüetes vähendada sõltuvust naftast. Uute energiakandjate arendamine poleks pooltki nii tulus, kui nafta hind püsiks madalal. Arvestades asendustoodete arengut, võime ühel päeval näha taas madalamaid naftahindu, kuna inimesed hakkavad kasutama alternatiivset energiat ja naftanõudlus väheneb.
    Näited on illustratsiooniks, kuidas spekulandid aitavad kaasa majanduse ressursside efektiivsele jaotamisele. Tarbijad saavad selle, mida ja millal tahavad, paljuski spekulantide tegevuse tõttu, kes proovivad aimata tarbijate soove ja vajadusi. Kui spekulandid on edukad, teenivad nad kasumit ja saavad pingutuste eest tasu. Kui eksivad, kannavad kahju.
    Seega on spekulandi töö kõike muud kui lihtne ning sellega kaasnevad märgatavad riskid. Keegi ei tea, mida tulevik toob, ka spekulandil ei ole aimugi, kui palju ja kas üldse ta kasumit teenib.
    Loomulikult peavad spekulandidki analüüsima, mis tulevikus võib toimuda, suurendamaks õnnestumise tõenäosust. Tarbijal pole siiski vaja muretseda, ta võib näiteks kindel olla, et külmade tulles saab ta osta talverõivaid. See on turumajanduse võlu. Ettevõtjad, kes spekuleerivad tarbijate tulevikuvajaduste peale, on tootnud, mida vaja.
    Meeldib see meile või mitte, aga igaüks meist kui osake turumajandusest on mingil määral spekulant. Valides koolis õppeaineid või ülikoolis eriala, me tegelikult spekuleerime, mis on tulevikus tööturul nõutud. Paigutades sääste, spekuleerime investeeringu tootluse osas. Isegi kui hoiame raha sukasääres, spekuleerime, milline võiks olla raha väärtus võrreldes teiste toodetega.
    Autor: Janis Springis
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Nvidia pettumuse valmistanud prognoos pani aktsia kiiresti kukkuma
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Leedu vedajad hädas riiulifirmadest tööjõuvahendajatega
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Ameerika energiafirmad ei hooli Joe Bideni üleskutsest – tootmine jätkub vanamoodi
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.