Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Patriootlikult raha protsendi peale
Sampo Pank tõstis aastase tähtajalise kroonihoiuse intressi 5,6 protsendile, SMB Pank isegi 5,7 protsendile.
See näitab, et meie kommertspangad on, välismaiste rahaliinide ummistudes, asunud võitlusse kohalike hoiustajate raha eest ja konkurents hoiuste turul on järsult kasvanud. Hoiustajad sellest võidavad.
SEB Ühispanga peaökonomist Hardo Pajula on öelnud, et euro ja krooni intressidesse tuleb vahe sisse.
Kui vahepeal hakkasid euro ja kroon vaikselt juba samastuma, siis nüüd paistavad teed igas mõttes lahku minevat. Mida suuremaks euro ja krooni intresside vahe aja jooksul kujuneb, seda vähem on meil lootust heade ja rahulike aegade naasmiseks, seda vähem eurost unistada.
Ebastabiilseid aegu on kõrged intressid alati iseloomustanud. Väga järsult on tõusnud ka pankadevahelise rahaturu intressid - on soov ise raha sisse võtta, kuid mitte välja laenata.
Tähtajaliste hoiuste kõrgemad intressid võivad inimesi isegi rõõmustada, kuna tekib uus (või õigemini - taastub vana) lihtne investeerimisvõimalus: panna raha protsendi peale.
Tõsi, viie-kuueprotsendine tootlus ei võistle hetke inflatsiooniga, mis on 8,5 protsenti aasta baasil. Seega ka protsendi peale pandud raha jääb inflatsioonile jalgu.
Ent loobudes pea kuueprotsendisest garanteeritud tootlusest tuleks rahale leida muu alternatiivne teenimisviis, ja tähtajalisest hoiusest tulusam.
See ülesanne ei pruugigi nii lihtne olla, kuivõrd näiteks börsid on langustrendis.
Ehk lähed püüdma suurt kala, aga selle ajaga ujub minema ka väiksem kala. (Kõrge inflatsiooni üle võivad siiralt rõõmustada vaid need, kelle laenuintress jääb inflatsioonimäärast tunduvalt allapoole.)
Teisalt võib väita, et tähtajalised krooniintressid olid vahepeal ebaloomulikult madalad, protsendi-paari peal. See ei motiveerinud vähimalgi määral raha hoiustama.
Meie kommertspangad olid oma Rootsi emapankade rahaga üle ujutatud, teiste sõnadega ülilikviidsed, ega vajanud siinsete hoiustajate raha.
Nüüd on situatsioon muutunud: emapangad on Balti riikide ülekuumenemise pärast ärevile läinud, krediidiliinide kraanid on kinni keeratud ja klientide raha kulub marjaks ära.
Selles mõttes on ka pankadesse normaalne majandamismudel tagasi jõudnud.
Eesti kroonide tähtajalisele hoiusele panek on ka patriootlik käitumisviis.
Autor: ÄP