Omavalitsuste reformid töös

Äripäev algatas järjekordse debati kohalike omavalitsuste võimaliku maksimumsuuruse üle. Arvestades, et ELi üks alusprintsiip on subsidiaarsus (teenuste pakkumine madalaimal võimalikul tasemel), tuleb sõnastada lähteülesanne hoopis kujul: kui väike saab olla parimat avalike teenuste miinimumkvaliteeti pakkuv kohalik omavalitsus?

Küsimusele piisava põhjendatusega vastamiseks puuduvad tänases Eestis kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste (umbes 70% avalike teenuste koguarvust) miinimumstandardid, mis lisaks kvaliteedile hõlmaksid ka ruumilist kättesaadavust.

Riigikontrolli audititest on piisavalt selge, et omavalitsustele delegeeritud õiguste ja kohustuste kvaliteetse realiseerimisega jäävad paljud hätta. Riigilt üleantavate ülesannete pidev kasv, ning üha suurem vajadus tõsta avalike teenuste kvaliteeti seab kõrged nõuded vallatöö spetsialistide pädevusele. Olukorda komplitseerib omavalitsuste majandusliku suutlikkuse varieerivus, mis raskendab ühtse tulubaasimudeli väljatöötamist.

Majandusgeograafid soovitavad, et omavalitsus peaks vastama mingile reaalselt eksisteerivale ja tajutavale majandusgeograafilisele tervikule, millega seostub kohaliku kogukonna identiteet. Ta ei tohiks olla suvaline territoorium, kus pakutakse avalikke teenuseid, mis taandub omaaegseks külanõukoguks. Kuna EL eelistab kogukondlikku mudelit, tuleb heita pilk kaardile ja uurida, palju selliseid loomulikke keskus-tagamaa süsteeme Eestis reaalselt on. Selliseid ideaalomavalitsusi on Eestis mõnevõrra rohkem kui praeguseid maakondi, kuid oluliselt vähem kui kunagisi kihelkondi. Mõneti oleks ta kihelkondliku süsteemi kaasajastatud variant.

Probleemiks on piirkonnad, kus tugevad keskused puuduvad ning mis seetõttu koosnevad mitmest alapiirkonnast, mille identiteedi säilitamiseks tuleb praegusest paremini läbi töötada nn osavalla mudel.

Vabatahtliku liitumise korral peab riik jälgima, et liitutaks tulevaste tervikpiirkondade sees, mitte neid lõhkudes. Olulised on ka riiklikud soodustused liitujatele. See vähendab omavalitsuste majandusliku kandevõime erisusi ning lihtsustab ühtse tulubaasi väljatöötamist.

Autor: Vallo Reimaa