Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsuste reformid töös

    Äripäev algatas järjekordse debati kohalike omavalitsuste võimaliku maksimumsuuruse üle. Arvestades, et ELi üks alusprintsiip on subsidiaarsus (teenuste pakkumine madalaimal võimalikul tasemel), tuleb sõnastada lähteülesanne hoopis kujul: kui väike saab olla parimat avalike teenuste miinimumkvaliteeti pakkuv kohalik omavalitsus?
    Küsimusele piisava põhjendatusega vastamiseks puuduvad tänases Eestis kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste (umbes 70% avalike teenuste koguarvust) miinimumstandardid, mis lisaks kvaliteedile hõlmaksid ka ruumilist kättesaadavust.
    Riigikontrolli audititest on piisavalt selge, et omavalitsustele delegeeritud õiguste ja kohustuste kvaliteetse realiseerimisega jäävad paljud hätta. Riigilt üleantavate ülesannete pidev kasv, ning üha suurem vajadus tõsta avalike teenuste kvaliteeti seab kõrged nõuded vallatöö spetsialistide pädevusele. Olukorda komplitseerib omavalitsuste majandusliku suutlikkuse varieerivus, mis raskendab ühtse tulubaasimudeli väljatöötamist.
    Majandusgeograafid soovitavad, et omavalitsus peaks vastama mingile reaalselt eksisteerivale ja tajutavale majandusgeograafilisele tervikule, millega seostub kohaliku kogukonna identiteet. Ta ei tohiks olla suvaline territoorium, kus pakutakse avalikke teenuseid, mis taandub omaaegseks külanõukoguks. Kuna EL eelistab kogukondlikku mudelit, tuleb heita pilk kaardile ja uurida, palju selliseid loomulikke keskus-tagamaa süsteeme Eestis reaalselt on. Selliseid ideaalomavalitsusi on Eestis mõnevõrra rohkem kui praeguseid maakondi, kuid oluliselt vähem kui kunagisi kihelkondi. Mõneti oleks ta kihelkondliku süsteemi kaasajastatud variant.
    Probleemiks on piirkonnad, kus tugevad keskused puuduvad ning mis seetõttu koosnevad mitmest alapiirkonnast, mille identiteedi säilitamiseks tuleb praegusest paremini läbi töötada nn osavalla mudel.
    Vabatahtliku liitumise korral peab riik jälgima, et liitutaks tulevaste tervikpiirkondade sees, mitte neid lõhkudes. Olulised on ka riiklikud soodustused liitujatele. See vähendab omavalitsuste majandusliku kandevõime erisusi ning lihtsustab ühtse tulubaasi väljatöötamist.
    Autor: Vallo Reimaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.