2007: Venemaast ei saa üle ega ümber

Kliendid on paanikas - veohind Venemaale oli 2006. aasta teises pooles kahekordistunud. Vedajad küll lubasid, et kaubasaatmine läheb aasta alguses odavamaks. Kuid on tõsiasi, et teenusehind on sõltuv Vene veolubade hulgast, ja nii küsitakse tänavugi aasta lõpus kõrgeid tasusid.

Häid autojuhte napib ja olemasolevatega on muresid küllaga. Näiteks kurdavad paljud vedajad, et põhilised probleemid tekivad piiril, kus autojuhid on igavuse peletamiseks sõpradega napsitama hakanud.

Märtsis puruneb järjekordne tarbesõidukite müügirekord, omaniku leidis 557 tarbesõidukit. Tänaseni parim tulemus saavutati aga mais.

Piirijärjekordade eelinfo edastamise tõhustamiseks hakkab maksu- ja tolliamet eelinfot edastama SMSi teel.

Seni veebis edastatud oletatavat piiriületusaega ning veokite arvu järjekorras saab nüüd iga inimene asukohast olenemata vaid kolm krooni maksva sõnumi eest. Kirjuta lühisõnumisse märksõnaks "border" ja saada see numbrile 15980.

Tehakse korda Tartu maantee lõik Vaida ja Aruvalla vahel, mis kohati meenutas oma vagudega kartulimaad.

Ühele poole sai ka möödunud aasta lõpus alustatud Puurmani liiklussõlme ehitus, mille käigus rajati Pedja jõele uus sild.

Transestonia juhataja Illimar Paul toob välja argumente, mismoodi laheneks probleem Eesti ja Venemaa piiril, pakkudes lahendusena välja raudtee. Nagu septembris lugeda võis, on paljud seda nõu kuulda võtnud ning raudtee on suure osa maanteetranspordi kaupadest endale meelitanud.

Pärast rahutusi aprillis on olukord ebaselge. Piiripunktides on järjekorrad kui pühitud. Eksportöörid on ärevad. Cargobuss on ajutiselt pakkide saatmise Venemaale peatanud, Kalevi kommide edasimüüja Venemaal on viimase tellimuse tarnet edasi lükanud. Autojuhid kardavad Venemaale sõita, kuna levivad kuuldused sisselöödud esiklaasidest ja lõhutud peeglitest. Konkreetseid rünnakuid siiski ühelgi vedajal ei ole ette tulnud.

Tallinnas tehti sel suvel 11 suuremat ehitustööd. Enamik töid lõpetati plaanipäraselt oktoobris, v.a Männiku tee remont, mis valmis kuu aega hiljem.

Äripäev tegi küsitluse, millest selgus, et kasvavate tulude tõttu tuleb veoteenuse hindu tõsta 5-14 protsenti. Sellest 2-5 protsenti moodustab kütuseaktsiisi tõusust tingitud tõus.

Kuivastu-Virtsu liin on Eesti riigile sama olulise tähtsusega nagu Tartu maantee.

Igatahes peab majandusminister Juhan Parts vajalikuks kehtestada suveks reedestele ja pühapäevastele praamireisidele tipptundide ajal kahekordne piletihind.

Määruse järgi pannakse reedel alates kella ühest päeval mandrilt saarele sõitvatele veoautodele kahekordne piletihind koefitsiendiga 3,0.

Nii nagu igale keelule, leidub ka sellele pooldajaid ja vastaseid, viimaseid eelkõige nende seas, kes kallimat piletihinda maksta ei taha.

Mööblitootjad otsivad uusi toorainete riike ja logistilisi lahendusi, et vähendada kallineva puidu mõju toodangule ja vabaneda Venemaa-sõltuvusest. Statistikast nähtub, et kõige rohkem on kasvanud puiduimpordi hind.

Lisaks tõstab Venemaa lähema kolme aasta jooksul kolmel korral ümarpuidu eksporditolle. 1. juulil tõusis ümarpuidu ekspordimaht 5-10 eurot.

Alates augustist on Tallinnas keelatud alkoholi jaemüük kella kaheksast õhtul hommikul kaheksani. Jaotuslogistika jääb keelust sõltumatuks.

Suuremad jaotuslogistikafirmad prognoosivad, et müügikeeld kaubakoguseid ei mõjuta. Küll aga nõustutakse, et vähenevate mahtude korral võivad kulud kasvada.

Poole aasta tarbesõidukite müük kasvas eelmise aastaga võrreldes hüppeliselt, koguni 44 protsenti.

Edukaim selles valdkonnas on pea igal kuul olnud Mercedes, mille müügihitiks on suurkaubik Mercedes-Benz Sprinter.

Lennujaama ehitus kasvatas lendude hilinemiste arvu. Probleemid on tingitud ka sissetulevate lendude hilinemisest, kuna SLOT-aega (aeg lennuki maandumisest kuni uue õhkutõusmiseni) on ehitustööde ajal raske saada.

See tähendab, et juba hilinenud lennu väljamineku aega lükatakse edasi. Ehkki lennujaama rekonstrueerimistööd lõppevad alles 2008. aastal, avati hiljuti esimene osa juurdeehitusest, mis peaks oluliselt lihtsustama reisijate vastuvõtmist.

Eesti-Vene piiriületusjant jätkub. Avaldatud on esimene must nimekiri eesti vedajatest, kelle autosid konvoeeritakse. Pikenevad kaubasaatmisajad Venemaal olevatesse sihtpunktidesse.

Veoaeg Moskvasse on kasvanud kuni kahe nädalani. Vedajad annavad esimesi hoiatussignaale otsalõppevatest veolubadest. Kogu jama pärast on vedajad sunnitud veohinda tõstma. Juba praegu tuleb koorma saatmisel Venemaale arvestada 30 000-35 000 krooni suuruse kuluga. Vedajad ähvardavad hinda veelgi tõsta.

Ookeaniliinid on aastas hindu tõstnud juba viis korda. Eesti kroonidesse arvestades tähendab tänavune hinnatõus ligikaudu 10 000kroonist lisakulu. Ehkki kasvanud transpordikulud ei ole veel lõpptarbija rahakoti kallale jõudnud, tuleb edaspidi arvestada Aasiast tulevate kallinevate kaupadega.

Kuna Venemaa on piirijärjekordadega pinnuks silmas ning maanteetranspordi hinda paisutanud, otsustavad kaubasaatjad maanteevedude asemel raudteetranspordi kasuks.

Eesti Raudtee andmetel on suvekuudel maanteedelt raudteele meelitatud ligikaudu 30 000 tonni kaupa. Autotransport ületab raudteetranspordi hinda Eestist Venemaale üle nelja korra.

Lennukitega veetav kaubamaht on tänavuse kahe esimese kvartaliga tõusnud ligi 43 protsenti, selgus Tallinna lennujaama statistikast.

Lennukaubavedude peamüügiagent AirProxy täpsustab, et suures osakaalus on kasvanud tšarterite kaubavedu, see omakorda aga toob Eestisse transiitkaupu.

Julgestuspolitsei avastab suuremal kontrollreidil, et koguni 89 protsenti Eesti teedel liikuvatest veokitest ei vasta nõuetele. Kelle veos on lubatust raskem, kelle veok tehniliste riketega. Mõni tuleb lausa liiklusest kõrvaldada. Autoettevõtete Liit taunib asjaolu, et kaubasaatjad, kes õhutavad vedajaid rikkumistele, ei saa kontrolliorganitelt karistada. Kontrollreidid jätkuvad senisest aktiivsemalt.

Aasta logistikateo tiitli preemia pälvib A. Le Coq -tootmis- ja tarneahela logistiliste protsesside automatiseerimise eest.

Transpordisektorit ründab juba jaanuaris 270 krooni võrra kasvav kütuseaktsiis. Paljud ettevõtted murravad pead, kuidas kütuseaktsiisi tõusu logistikakulude eelarvesse mahutada. Prognooside kohaselt tuleb saabuval aastal arvestada kütuselisa koefitsiendiga ka maanteetranspordis, nagu on seni mere- ja õhutranspordi juures arvestatud.

Bussijuhid ähvardavad tähtajatu üldstreigiga, millega nõutakse üleriigilise tunnipalga alammäära kehtestamist 45 kroonile. Ehkki teade tuli vaid kuu enne kavandatavat streiki, on ettevõtjad rahulikud ega pea vajadust ettevalmistuste tegemiseks juhuks, kui inimestel tekib raskusi bussiga tööle jõudmiseks. Tõenäosust streikimiseks peetakse minimaalseks. Ettevõtjate vaist ei peta, vaid tunnid enne kavandatud üldstreiki allkirjastatakse bussijuhtidele sobivate tingimustega lepe.

Üllatusterohke Vene toll paljastab väidetava uue musta nimekirja Eesti vedajatest, kelle kaupadele tehakse tollis täiendavaid ülevaatusi ning kelle autosid konvoeeritakse sihtkohta Venemaal. Seda loomulikult lisatasude eest, viimaste andmete põhjal umbes kaks dollarit konvoi kilomeetri eest. Pole ka saladus, et eestlastel on Venemaa veoload otsas nagu ülepiiri kolleegidelgi, kes poliitilistel põhjustel on otsustanud neid mitte juurde taotleda. Vedajad vihjavad klientidele, et tuleval aastal võidakse veolubadest Venemaale sootuks ilma jääda.

Detsembri teisest poolest piirab maanteeamet Tartu maanteel Jüri liiklussõlmest kuni Käraveteni üle 12meetriste raskeveokite liikumise pärastlõunal kella 13-20. Keeluvastased vedajad tõstsid sõnakalt protesti, tuues välja põhjendatud argumente, miks säärane otsus tuleks tagasi lükata. Samas kiitsid vedajate kliendid piirangu heaks, sest lõpuks ometi tunnistati riiki diagonaalis läbiv magistraal ülekoormatuks.

On tõsiasi, et aprillini tuleb nädala viimasel argipäeval rakendada erinevaid veograafikuid ning, nagu prognoositi, ka kuni 50 protsenti suurema transpordikuluga kaupu Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel liigutada. Autotranspordifirmad koguni hoiatasid, et väiksemate kui 12meetriste veoautode hulk võib isegi kasvada.