Tallinn: seaduskuulekatel inimestel ei muutu jäätmetekäitluses midagi

Eriti tunnustas Eek Tallinna linna jäätmete-eeskirja, kus on eraldi toodud välja biolagunevate jäätmete kogumine, mida teised omavalitsused ei nõua ja mis on naabrite omadest selgemini sõnastud.

Jäätmekäitlejate liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on nad liidus jõustuvat seadusepügalat pikalt arutanud. „Tegelikult asi selles, et kui Tallinnas liigiti kogumine on korraldatud, peaks asi olema korras. Samas peab vedaja vaatama, mis seal jäätmete sees on. Juhul, kui on näha, et prügis on ohtlikud jäätmed: elektroonika, patareid ja rehvid, paberit ja biolagunevaid aiajäätmeid, siis vedaja ei saa seda konteinerit kaasa võtta, sest ta ei saa neid jäätmeid prügilasse ära anda. Prügila vastutab, mida nad vastu võtavad. Juhul kui ohtlikud jäätmed jõuavad ladustamisele, võib keskkonnainspektsioon karistada neid 10 kordsete saastetasudega,“ selgitas ta. Rüütelmanni sõnul võib prügila sorteerimata jäätmed vastu võtta, kui nad ise enne ladustamisalale jõudmist jäätmed ära sorteerivad.

Ka kinnitas Rüütelmann, et vedaja ei saa kedagi trahvida. „Jäätmevedaja saab vedada või mitte vedada ning teavitada konteineri valdajat ja omavalitsust, et ta ei saanud prügi vedada. Trahvi saada võivad vedaja ja prügila,“ seletas ta.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tupitsa sõnul on teema küll üle-eestiline, kuid tähele tuleb panna, et erinevates omavalitsustes on jäätmekäitlus korraldatud erinevatel tasemetel. „Tallinna näitel ei saa kommenteerida kogu Eesti olukorda, see tekitab segadust, sest Tallinn oma suure elanikkonna tõttu on rangem ja on üle läinud korraldatud jäätmeveole, mida paljudes omavalitsustes veel tehtud ei ole,“ selgitas ta.

Linnavõimude kinnitusel on Tallinn jäätmeseaduse parakrahvi jõustumiseks täielikult valmis ja Tallina elanikule ei too see mingeid muutusi kaasa, kui Tallina elanik käitub jäätmekäitluseeskirja järgi ehk annab prügi liigiti üle. Teemaga on tegeletud 2001. aastast alates ja on korraldatud ka vastavaid teavituskampaaniad, nagu näiteks Prügihunt. Pidevalt on avatuid neli jäätmejaama, 600 pakendite kogumise konteinerit ja 100 ohtlike jäätmete kogumise konteinerit.

Tupitsa sõnul peab olema eraldatud prügist paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad aiajäätmed. „Neid jäätmeid juba kogutakse ja neid jäätmeid loetakse töödelduks. Tallinna elanikele ei peaks tekkima muudatusi. Need nõuded on pikaajalised ja kui neid ei täideta siis rikutakse juba ammu seadust,“ lisas ta.

Kõik pakendi saab ära anda tasuta. Pakendeid peseme ei pea, pakend peab tühi olema. Pakenditest lahti saamiseks pakkus Tupits lihtsa lahenduse, mille eest me maksame juba tooteid ostes. „Kõik me käime kauplustes, kõikide Statolist suuremate kaupluste juures on pakendikonteiner. Paljud prügivedajad pakuvad ka nn rohelise koti teenust, kuhu saab tasuta pakendid ära anda,“ lisas ta.

Ohtlike jäätmeid: patareid, värvid, lakid võetakse Tallinnas tasuta. Samuti võetakse jäätmejaamades vastu elektroonikajäätmed.