Kulla hind kerkis eile Londonis ja USAs taas uuele rekordtasemele, sest kallinev nafta ning nõrgenev dollar suurendab nõudlust väärismetalli järele.
Kulla hetkehind kerkis Londonis 2,1 protsenti, 876,67 dollarini untsi eest, ületades sellega 3. jaanuaril püstitatud hinnarekordi, mis oli 868,89 dollarit. New Yorgi kaubabörsil kerkis väärismetalli veebruarilepingute hind kahe protsendi võrra, 787,80 dollarini untsi eest.
Möödunud aastal kerkis kulla hetkehind 31 protsenti, mis oli suurim aastane hinnatõus alates 1979. aastast, mil inflatsioon USAs oli üle 13 protsendi. Möödunud aasta novembris kerkisid jaehinnad USAs 0,8 protsenti (oktoobriga võrreldes), mis on suurim näitaja enam kui kahe aasta jooksul. Ka aastane inflatsioon (4,3 protsenti) oli kahe aasta kiireim. Eurotsoonis kasvasid hinnad novembris 3,1 protsenti, mis on suurim näitaja alates 2001. aastast. Kuna kulda kasutatakse investeeringuna kaitseks inflatsiooni eest, näitavad viimased uudised, et inflatsiooniline surve jääb kestma.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.