Eelmisel aastal koristasid Eesti põllumehed viimase 16 aasta rikkalikuma teraviljasaagi

Teraviljakasvataja Jaak Läänemets ütles, et statistikast nähtuv hiigelhüpe Eesti teraviljatoodangus tekkis peamiselt tunamulluse ikalduse arvel.

Eelmisel suvel oli ilm põllumehele soodne. "Kui 2006. aastal tõusid maailmaturu hinnad ikalduse tõttu, siis 2007. aasta kevadel said põllumehed aru, et algul ajutiseks peetud hinnatõus kestab edasi, hinnad alla enam ei lähe," rääkis Läänemets.

Tunamullusega võrreldes suurenes Läänemetsa enda teraviljatoodang eelmisel aastal umbes 50%. "Aasta varasemaga ei tahaks ma üldse võrrelda," rääkis mees samas, "sest minu 2006. aasta toodang oli 30% väiksem kui keskmiselt. Mullu kasvas see aga keskmisega võrreldes 20%."

Läänemets turustab lõviosa enda kasvatatud teraviljast Eestis. Tema toodetud rapsi kasutavad aga nii Eesti kui Soome tööstused.

Laheotsa talu peremees Johannes Valk ütles, et makaron ja kartul asendavad üksteist. "Kui ühe hind tõuseb, saab selle tuules ka kartuli hinda tõsta," rääkis Valk aripaev.ee-le. "Aga ma ei usu, et ükski kartulikasvataja elaks nii hästi kui finantsvahendajad. Elame siiski peost suhu," lisas Valk.

Kuigi teravilja kogutoodang suurenes Eestis mullu võrreldes 2006. aastaga 39%, ei toonud see kaasa hinnalangust.

Põllumeeste hinnangul oli mullune saagikus 2943 kg/ha see minimaalne tase alles, millest kõrgemal tasemel muutub tootmine tasuvaks. Suurem pakkumine ei põhjustanud Eesti turul hindade langust. Näiteks toidunisu hind oli 2007. aasta detsembris 3030 kr/t ja tõusis võrreldes 2006. aastaga 36%, odra hind oli 2845 kr/t ja tõusis võrreldes 2006. aastaga 51%.