"Tagatisraha võib laieneda kõikidele pakenditele, mis toob tõenäoliselt kaasa muutusi ka finantseerimises," selgitas Eesti Taaskasutusorganisatsiooni ETO juht Ahto Hunt lühidalt, lisades, et valitsuses heaks kiidetud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisiseaduse muudatused tulid talle üllatusena.
Kuna seadusandlikult tahetakse ühtlasi tõsta taaskasutuse mahte, suurenevad Hundi sõnul pakendikogujate kulud. Hunt ütles, et pakendiorganisatsioonide teada pidid eelmisel nädalal valitsuses heaks kiidetud pakendiseaduste muudatused seaduseelnõu kuju võtma alles sügiseks.
"Räägime näiteks määrdunud plastist, ketšupipudelitest ja jogurtitopsidest. Reaalne väljund oleks põletamine," ütles Hunt. Praegu ladustatakse määrdunud plast prügilasse, sest sellega pole Eestis midagi peale hakata.
Liviko juht Janek Kalvi ütles, et suur viinatootja pole plaanitava klaastaara tagatisraha vastu, tagatisraha kehtestamist toetavad ilmselt ka kõik teised kange alkoholi tootjad.
"Hea meelega ei kommenteeriks ma kange alkoholi tagatisraha pikemalt enne, kui olen seaduseelnõuga lähemalt tutvunud. Üldiselt loob see aga süsteemi, mis võimaldab taarat turult kätte saada," rääkis Kalvi.
Pudelite korduvkasutusest loobusid viinatootjad peamiselt turunduslikel kaalutlustel. "Üle 90% tootjatest kasutab uut pudelit. Kokkuostetud pudel on kriibitud-kraabitud ja brändi sellisesse pudelisse arendada ei saa," lisas Kalvi.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul huvituvad viinapudeli tagatisrahast pigem tarbijad kui pakendikogujad, tootjad või maaletoojad, kuna erikujulist taarat on keeruline hallata.
Ministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul vastab praegune tagatisraha süsteem nii toodete kui ka pakendite ulatuselt Põhjamaades ja Saksamaal kehtestatule.
"See tähendab, et Euroopa Liidus ei ole teada riiki, kus kehtiks laiem kohustuslik tagatisraha, kui see Eestis praegu on," ütles Eek.
Tagatisraha süsteem eeldab standardse kujuga pakendit. Kange alkohol villitakse sageli erikujulisse taarasse ja seda ei suuda pudeliautomaadid täiendavate kulutusteta vastu võtta ega loendada. "Pigem on seni huvi olnud tarbijatepoolne," ütles Eek.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.