Estonia avab juubelipidustused

Festival algab teatri orkestri sümfooniakontserdiga peadirigent Arvo Volmeri juhatusel.

Eesti muusikast tuleb kontserdil ettekandele Eduard Tubina "Prelude solennel" ("Pidulik prelüüd"), mille helilooja kirjutas 1940. aasta veebruarikuu alguses Kristjan Raua nimelise kunstiaasta tähistamiseks.

Tubina Piduliku avamängule lisaks on kavas veel teinegi avamäng - Richard Wagneri ooperile "Tristan ja Isolde".

Tristani ja Isolde lugu on üks kõigi aegade suuremaid armastusdraamasid Shakespeare'i "Romeo ja Julia" kõrval.

Wagneri "Tristan ja Isolde" on pöördepunkt maailma muusikaloos - nii mõnigi muusikaajaloolane loeb kaasaegse muusika sünnidaatumiks hetke, mil kõlasid esimesed noodid ooperi avamängust, nn Tristani-akord.

Wagner tegi ooperi avamängust ja Isolde III vaatuse aariast "Mild und leise" ("Leebelt ja vaikselt") kontsertnumbri, mida esitati kolm aastat enne ooperi esmaettekannet 1862. aastal.

"Armusurmas" maalib sopran kuulajate silme ette Isolde nägemuse Tristani surmajärgsest kirgastumisest. Isolde aaria kõlab kontserdil Estonia esisoprani Heli Veskuse esituses, kes valmistub praegu Isolde rolliks tuleval hooajal Estonias.

Rahvusooper Estonia kontsertmeister, eesti silmapaistvamaid pianiste Ralf Taal soleerib kontserdil Sergei Rahmaninovi teoses "Rapsoodia Paganini teemale", a-moll op. 43. Rahmaninovi hiilgav suurteos on valminud 1934. aastal Ameerikas ja selles on helilooja loomingule tüüpiline romantiline pateetika asendunud napima ütlemisviisi ja graafilisema helikeelega. Teoses on 24 variatsiooni kahele teemale -Paganini a-moll kapriis ning Rahmaninovi mitmetes teostes surma sümbolina kasutatud "Dies irae" teema.

Kavas on ka Ludwig van Beethoveni populaarseim, nn saatusesümfoonia ehk 5. sümfoonia, c-moll op. 67. See 1808. aastal valminud teos on oma jõuliste konfliktide, selgete karakterite ja ereda dramaturgiaga helilooja heroilise sümfonismi iseloomulikem näide.

Sümfoonia alguses kõlavast neljanoodilisest nn saatusemotiivist on saanud populaarne teema, mida on kasutatud nii pop-, rock- kui ka filmimuusikas.

II maailmasõja ajal oli see BBC uudistesaate signatuuriks, sest võidu sümbol V-täht kõlab morsena "lühike-lühike-lühike-pikk".

Autor: Kersti Inno