Tabage hetki, kui mõte jookseb

Ilmselt oleme kõik vahel kokku puutunud olukorraga, kus mõte lihtsalt jookseb. Ent on ka olukordi, kus see on kinni kiilunud, ning olukordi, kus informatsiooni paljusus meid ärevaks teeb, kuna infomüras orienteerumine pole lihtne.

Kindlasti on igaüks kogenud ka olukordi, kus mingit kirjatükki lugedes või kellegagi vesteldes eksleb mõte kusagil mujal ning lugemise lõpetades adute, et midagi meelde ei jäänud, või tunnete piinlikkust, kui vestluspartner jututeema kohta midagi küsib ja teil pole õrna aimugi, millest jutt oli.

Hea, kui oleks võimalik mõtted korraks välja lülitada, kas või paariks minutiks. Tulemus oleks ilmselt päris värskendav.

Asjadele ja tegevustele omistatakse väärtus ning tähendus. Me ise kujundame sündmusest või tegevusest endi jaoks kas positiivse, negatiivse või neutraalse. Ferraril kui sõiduautol pole väärtust enne, kui me selle talle omistame. Mingisugune sündmus ei ole halb või hea enne, kui me sellele tähelepanu pöörame ja enda äranägemise järgi seisukoha võtame.

Kui suudaks mõtted koondada 100% tegemisele, millega parajasti hõivatud oleme ja muu "rämps" sel hetkel ligi ei pääse, olemegi jõudnud mõte-jookseb-faasi. Sellesse seisundisse satume enamasti juhuslikult, kuid alati ei pruugi see nii olla.

Mina kasutan võimalusel sellist taktikat: teen iga tegevust seni, kuni loovuse puhang ennast ammendanud on, kui see aeg käes, võtan ette uue tegevuse. Loomulikult juhtub sageli, et midagi peab teatud ajaks valmis olema, siis tuleb tegutseda kinni-kiilunud-faasis ja tulemused on teadagi millised.