Maksuseaduse muudatusest jääb metsaomanikele väheks

Aasta alguses kehtima hakanud muudatus tulumaksuseaduses on tõesti vähene, sest ei arvesta metsamajandamise pikaajalisusega ega loo soodsat pinnast säästvaks ja heaperemehelikuks metsakasutuseks.

Mullu tehtud uuring ja metsatööstuse liidu ülevaade annavad tunnistust, et Eestis kehtiv maksusüsteem pärsib erametsade majandamist ja mõjub kogu Eesti metsandussektorile halvasti.

Nii nendib Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) ülevaade, et kehtiv tulumaksuseadus ei soodusta metsade säästlikku ja seadusekuulekat majandamist ning ebaõige maksusüsteem on peamine erametsade mittemajandamise põhjus.

1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt võis füüsiline isik metsaseaduse tähenduses metsamaterjali müügist saadud tulust maha arvata kuni 45 000 krooni. Säte ei ole aga üheselt mõistetav, kuna ei selgu, kas see rakendub ainult füüsilisele isikule või ka füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE). Tuludeklaratsiooni täitmise selgituste kohaselt kehtib mõlemale, kuid sel juhul tuleb selget vahet teha, kas tegemist on tuluga vara võõrandamisest või ettevõtlusega seotud tuluga.

Käesoleva aasta algusest kehtib tulumaksuseaduses säte (arvestatakse alles 2008. aasta tuludeklaratsiooni koostamisel), et sellist mahaarvamist võib teha ainult äriregistrisse kantud või maksuametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja. Seega maksuvaba tulu saajate ringi küll täpsustati, kuid maksuvabastust ei ole enam võimalik saada isikul, kes pole FIEd.

Kui isiku ettevõtlus hõlmab näiteks nii metsamaterjali müüki kui ka põllumajandussaaduste müüki, siis on võimalik mõlemal juhul eraldi arvestada tulumaksusoodustust 45 000 krooni ulatuses.

Kas selline muudatus toob kaasa metsaomanike tegevuse hoogustumise? Muudatus tundub esmapilgul soodsana, kuid nagu nendib ka seaduse seletuskiri, laieneb see ainult umbes 3000 metsaomanikule. Erametsanduse arengukava aastaiks 2006-2009 ütleb aga, et Eestis on hinnanguliselt 55 000 erametsaomanikku.

Uue seadusemuudatuse kohaselt peab metsamaterjal olema pärit maksumaksjale kuuluvalt kinnistult. Eelnevatel aastatel sellist piirangut polnud.

Lisaks tuleb nii uue kui ka vana redaktsiooni kohaselt tulumaksusoodustuse rakendumisel arvestada sellega, kuidas käsitletakse metsamaterjali müüki - kas tegemist on ettevõtlusega või vara võõrandamisega. Sest maksustamise alused ja maksukoormus on erinevad.

Ettevõtluse puhul (FIE) on võimalik kõik metsaga seotud kulutused (sh metsa uuendamise kulud) kanda ettevõtluse kuludesse ja vähendada sellega maksustatavat tulu, kuid ettevõtlustulult tuleb maksta sotsiaalmaksu. Lubatud on ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile.

Kui asjaolud ei viita üheselt ettevõtlusele, siis käsitletakse metsa võõrandamist vara võõrandamisena ja sel juhul sotsiaalmaksu ei tasuta, kuid üldiseid metsa majandamisega seotud kulusid saadud kasust maha arvata ei saa. Mahaarvamine laieneb ainult otseselt võõrandamisega seotud kuludele, näiteks lõivud, komisjonitasud jms ning ka metsa uuendamisega seonduvatele kuludele. Viimaseid kulusid on isikul õigus arvata maha alates 2004. aastast samal või järgmistel maksustamisperioodidel alljärgnevate tingimuste olemasolul:

1) kui tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses;

2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud keskkonnateenistusele metsateatise;

3) keskkonnateenistus ei ole seda tegevust keelanud.

Seega tuleb täpselt jälgida, millal soodustus kehtib, millal mitte, et seadusega pahuksisse ei satutaks.

EMTL leiab, et maksumuudatus on metsasektorile kasutu ning et nagu Lätis tuleks Eestiski loobuda erametsaomanike teostatud raiest saadud tulu maksustamisest.

Autor: Tiina Mitt