Ansip lükkas Padari tulejoonele

Veebruaris laekus käibemaksu võrreldes eelmise aasta sama ajaga 16,4 protsenti ehk 1,4 miljardit krooni vähem. Kui arvestada, et sel aastal oodati käibemaksu laekumise suurenemist 26 miljardile kroonile ehk 13 protsendi võrra aasta peale, on käärid planeeritu ning tegelikkuse vahel veelgi suuremad. Kui suured need täpselt on, keeldus rahandusministeerium avalikustamast. Äripäeva hinnangul võis laekumata jäänud summa olla suurusjärgus 800 miljonit krooni.

Kui edaspidi nöögib käibemaks riiki samamoodi, sööb ainuüksi selle maksu alalaekumine ära 2,7 miljardi kroonise puhvri, mis on riigieelarvesse ette nähtud. Ja mitte ainult - sarnase käibemaksu alalaekumise juures võib eelarve Äripäeva arvutuste järgi vajuda umbes 1,2 miljardi kroonisesse miinusesse.

Peaminister Andrus Ansip distantseeris ennast eelarve teemast ning teatas kommentaaripalvele vastuseks oma pressibüroo kaudu, et praeguste maksulaekumiste põhjal on eelarve defitsiidi kohta ennatlik mingeid järeldusi teha.

Peale selle lükkas peaminister kogu vastutuse sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padari õlgadele, kes peab pärast aprillis avalikustatava majandusprognoosi tulemusi otsustama, kas on vaja teha eelarvekärpeid.

"Keegi ei ole selles kahelnudki, et see aasta tuleb keeruline," ütles Padar. Mingit väga konkreetset tagavaraplaani rahandusministeeriumil praegu ei ole, Padari sõnul elatakse üks kuu korraga.

"Rahandusministeeriumis on kogu aeg eri versioonid arutlusel, aga midagi ette võtta saab alles siis, kui meil on olemas pikemad ja usaldusväärsemad andmed," ütles Padar. Võimalus, et eelarve läheb viletsa maksulaekumise tõttu miinusesse, on Padari kinnitusel siiski läbi mängitud. "Ootame ära, mida toovad kevadprognoos ja poole aasta maksude laekumine, siis võetakse ka otsused vastu," lubas ta.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik ei täpsustanud, kui palju laekus tänavu veebruaris plaanitust vähem käibemaksu.

Säälik lükkas ümber ka Äripäeva pakutud arvutuse, et samamoodi jätkates on eelarve aasta lõpuks miinuses. Säälik ütles, et sellise arvutuse tegemine on mõttetu, sest käibemaksu laekumine kuude lõikes on väga kõikuv. "Kui meil mõnel järgmisel kuul tuleb näiteks 30 protsenti käibemaksu laekumise kasvu, siis on pilt ju hoopis teistsugune," lausus ta.

Seevastu Hansapanga analüütiku Maris Lauri hinnangul ei pruugi järgmistele kuudele pandud suured lootused täituda. "Ma olen üritanud ka oma varasemates prognoosides väita, et ootused on liiga kõrged. On võimalik, et eelarve lõpeb enam-vähem tasakaalus, aga see võib minna ka miinusesse. See oleneb nüüd edasistest arengutest majanduses," nentis Lauri. Tema hinnangul võivad pikemas perspektiivis löögi alla sattuda ka need ettevõtted, kes täidavad riigi tellimusi - kui riigil raha pole, ei saa riik töid tellida.

Kui aga miinus tuleb, polevat selles midagi hullu. Sääliku sõnul ei nähta jooksvas eelarve defitsiidis mingit probleemi, kui miinusperiood jääb lühikeseks ning majandus aasta teisel poolel kosub, nagu mitmed analüütikud on lubanud.

"Meil on reserve 16 protsenti ja kõik need on likviidsetes vahendites," märkis Säälik. Stabilisatsioonifondi kallale pole tema sõnul põhjust minna.

Rahandusminister Padar jäi samuti optimistlikuks: "Elan üle ka selle, kui mind negatiivse eelarve korral rahandusministrina sõelapõhjaks lastakse."

Statistikaameti andmeil valitses jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga täielik vaikelu - püsivhindades suurenes kaupade jaemüük aastaga vaid 1 protsendi võrra.

Jaanuaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,2 miljardit krooni, mis on 404 miljonit krooni enam kui 2007. aasta jaanuaris.

Toidukaupade kauplustes suurenes jaemüük eelmise aasta jaanuariga võrreldes 1%, kasv oli 2 protsendipunkti väiksem kui detsembris.

Väiksemat kasvu põhjustas toidukaupade hinna kiire tõus. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused ligi 65% kogu jaekaubandusettevõtete müügi juurdekasvust.

Vähem kui eelmise aasta jaanuaris müüdi tänavu majatarbeid, kodumasinaid, rauakraami ja ehitusmaterjale, neis valdkondades vähenes ettevõtete müük aastaga 5 protsenti.

Natuke vähem ostetakse küll autosid, kuid midagi drastilist ei ole. Oleme selleks aastaks prognoosinud tagasihoidlikku kasvu. Jaanuaris jäime 10 protsendiga alla oma eelarve.

Veebruari tulemused vaatame järgmisel nädalal üle, kuid ka siin paistab, et liigume kergelt alla eelarve. Meid motiveerib see kulusid kokku hoidma.

Müük on vähenenud. Jaanuarikuu kehvem müük tuli inertsist eelmise aasta viimase kvartali nõrga tulemusega kaasa. Veebruaris olime prognoositud suuruses. Need, kes oma eelarvet ei täida, võisid väga emotsionaalsete ning positiivsete ootuste najal koostada selle liiga optimistlikuna. Tegemist on eelarveveaga.

Tegelikult on autode müügis reaalnumbrid eelmise aasta tasemel ning mäletatavasti toimus eelmisel aastal 2006. aastaga võrreldes suur kasv.

Näen mitmeid märke, mis näitavad kolmandas-neljandas kvartalis automüügi kasvu.

Mina olen tuleviku suhtes optimist, aga seda tuleb kahte pidi vaadata.

Meie firma poolt vaadates ma muret ei tunne. Selleks aastaks on meil 75 protsendi ulatuses lepingud olemas ning vähemalt eelmise aasta taseme saavutame küll.

Teisalt on ehitusturul jahtumise märke näha, nii korterite ehitamine kui ka riigitellimused on vähenenud. Riigil tasuks oma investeeringud ehitusse ikkagi ära teha. See aitab ehitajatel raskema aja üle elada ning praegu saaks riik oma tellimused soodsamalt kui veel aasta tagasi.

Mõningane langus ehitussektoris on samas isegi tervitatav, sest see korrastaks turgu. Viimastel aastatel on probleemiks olnud tööjõupuudus, kvaliteedi langus, lohakus.

Mulle tundub, et riigi tasandil tuleb suure tõenäosusega sel aastal minna ikkagi riigireservi kallale.

Meil läheb hästi, ei mingit jahtumist ega müügi vähenemist.

Riigi tasandil musta stsenaariumi käivitumisse ma ei usu. Arvan, et suure tõenäosusega on kevadeks põhi möödas.