Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaid eesmärki teades on võimalik sihile jõuda

Küsimustele vastab Mait Raava.

Kui otsuse tegemiseks on liiga vähe infot või liiga palju tundmatuid mõjureid, kas on tark ilmtingimata mingeid samme ette võtta või oodata?

Kõik me teadsime aasta tagasi või veelgi varem, et majandus on üle kuumenenud, ning küsimuseks oli, millal võiks pehme maandumine saabuda. Sel ajal oli oluline näha mõjureid, mis selle protsessi õige pea käivitavad ning mõelda, kuidas kiiresti reageerida muutuvatele tingimustele, kuidas avaldab see mõju ettevõtte strateegiale. Täpselt me ju ei tea, mis tulevikus sündima hakkab, kuid meil on võimalus ennast erinevateks stsenaariumiteks valmis seada.

Kuidas märgata trenditekitajaid?

Kinnisvarabuum oli trend, selle tekitajaks oli odav laenuraha, see oli päästikuks kinnisvarabuumi tekkele.

Lisaks odavale laenurahale oli tugevaks mõjuriks veel välisinvesteeringute sissevool. Need kaks tingimust olid eelduseks kinnisvarabuumile. Senikaua, kui need tingimused pidasid, kestis ka buum, nagu laenuandmist piirati, välisinvesteeringud kokku kuivasid, muutus turul ka meelsus. Sarnaselt kinnisvaraturuga, sõltub majanduse käekäigust palju ka kaubandus- ja reklaamiturg.

Eelpoolmainitutest erinevalt käitub aga näiteks IT-sektor. Seal on kriitiline uus tehnoloogia ise, mitte niivõrd üldine majanduskonjunktuur.

Mida peaks üks kohalikul turul tegutseja tegema, et edukas olla?

Esiteks. Kui firma on kohalikul turul tegutseja, kelle kliendiks on lõpptarbija, näiteks mõni restoran, peaks ta püüdma teistest paremini aru saada, mida kohalikud ja turistid tahavad, mille nad on nõus maksma, olema julgelt ja teadlikult suunatud siseturule.

Teiseks. Kohalikud ettevõtted, kes pakuvad teenuseid teistele firmadele, peaksid mõistma eelkõige klientideks olevate eksportijate vajadusi.

Tuleks osata valida õiged kliendid, kes on suure konkurentsivõimega ehk leida õiged doonorid, kelle külge ennast siduda.

Alustava ettevõttena välisturul tegutsema asudes tuleb midagi teistmoodi teha, kui konkurendid. Ärimudel peab olema globaalselt konkurentsivõimeline. Kui olete leidnud unikaalse ärimudeli, tuleks analüüsida milline ärikeskkond sobiks sellele mudelile kõige paremini ehk alustada tuleks õigetest turgudest.

Kas peaks üldse panustama valdkondadele, milles ettevõte või siis riik omab mingisugust konkurentsieelist?

Riigi tasandilt vastates oleks vastus jah. Ettevõtete keskkond ehk riik peaks looma tugisüsteeme, et tekiks Eestit läbiv tugev kompetents nagu on näiteks Singapuris, Iirimaal, Soomest rääkimata. Ettevõte peaks panustama eristumist võimaldavale kompetentsile ning ka aru saama, mis ressurssidel see baseerub.

Välisturule ihkajad peaksid leidma niši, mis turutegijatele tundub vähematraktiivne ning ennast selles segmendis arendama. Kuna Eestis tugevaid klastreid peale põlevkivitehnoloogia ei ole, peaks need nišid tuginema klastriülestele tehnoloogiatele.

Heaks näiteks siin on internet, mis võimaldab firmadel teha koostööd üle maailma ja samuti laias maailmas teenuseid pakkuda. Nn vanaaja äril, kus klastrid toimivad regionaalsete tõmbekeskuste põhimõttel (nt Silicon Valley, Helsinki jm), Eestil läbilöögivõimalused sisuliselt puuduvad. Mõelgem - viimane uudis, mida Nokia kohta lugesin, oli see, et ta teeb koostööd Cambridge'i ülikooliga nanotehnoloogiate rakendamisel, kusjuures ülikool kaasab sellesse projekti kolmsada (!) inimest oma majast.

Eesti ettevõtete võimalus peitub teabeäris ehk ärimudelite loomises, kus on võimalik kaasata tarku tegijaid üle maailma.