Riigikogu reform alaku ikka palgast

Riigikogu, mis enese reformimisest pole siiani tahtnud midagi kuulda, ja veel vähem, pidurdada oma palkade kappavat tõusu, on ühtäkki avaldanud valmisolekut end kokku võtta. Juba nädal otsa sajab Toompealt riigikogu reformimise ettepanekuid. Eile istus koos riigikogu esimehe Ene Ergma kokkukutsutud "palgakomitee". Kui lisame sellele kodanike ootused muudatustele riigikogus, siis, võta või jäta, seisame silmitsi leninismi-marksismi teooria järgi klassikalise revolutsioonilise situatsiooniga. Seega võiks ju lootust olla, et mägi hakkab rahva poole liikuma.

Reformiettepanekutega väljatulemise ajastus tundub aga Äripäeva toimetuse jaoks veidi kahtlasevõitu - kipub jääma mulje, et need on mõeldud avalikkuses nii palju pahameelt tekitanud parlamendi palkade küsimuse turmtule alt välja toomiseks. Et rahval oleks palkade asemel millelegi muule mõelda - ehk läheb see kivi seegi kord mööda.

Seepärast - kuigi peame vajalikuks riigikogu põhjalikumat reformimist - on Äripäev praegu ühte meelt sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Eiki Nestoriga: alustaks lihtsamast ehk palgast.

Riigikontrolöri ametis teist hooaega alustanud Mihkel Oviir kurjustas möödunud nädalal Maalehes riigikogu maine õõnestajatega, pidades riigikogu palga teemat üheks neist pseudoteemadest, mille populistid ja hüsteerikud on üles puhunud. Oviir avaldas lootust, et riigikogu juhatus ei kuluta sel nädalal minutitki selle mõttetu teema käsitlemisele, vaid mõtleks kaugemale - riigi arengustrateegiatele, kuidas globaalses ruumis targalt tegutseda.

Hüsteeria põhjust tuleb aga siiski otsida Toompealt. Riigikogu rahaasjadega on nagu valutava hambaga - kui kole põletik juba all, aitab ainult hamba eemaldamine. Ilma valuta on kergem tulevikku vaadata ning arukas reformikava välja mõelda.

Juba väljakäidud ideedest soovitab toimetus sellesse kirjutada Reformierakonna ettepaneku komisjonide liitmisest ja riigikogu liikmete arvu vähendamisest. Riigikogu töökoormus on vähenenud, seega idee teostatav. Kuid ministrid riigikogusse ei sobi - seadusandja ja täidesaatja peavad jääma lahku. Jumet on IRLi ideedel lõpetada kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse, riigikogu liikme suurem vastutus; suurem kontroll valitsuse tegevuse üle jm.

Aga enne palgad. Fikseerida need näiteks hetkeseisu tasemel kuupalgana, mis lõpetaks ka vajaduse kuluhüvitiste järele. Järgmine lihtne samm on loobuda riigikogu liikmete abide kohtadest. Kohe saavad rahvaasemikud anda oma panuse riigi kokkuhoiupoliitikasse, lõpetades mõttetud komandeeringud. On muid viise suhelda. Ja riigikogu maine hakkab tasapisi paranema. Seda ju soovimegi.

Autor: ÄP