Opositsioon sarjab Tallinna laenukava

"Uudis linnavalitsuse plaanist võtta miljardikroonine eelarvelaen ei tulnud üllatusena. Oli ju näha, et tänavuse linnaeelarve tulude pool ei laeku täis ja seda eelkõige täiesti ebaõnnestunud linnavara müügi tõttu. Nii on vara müügist plaanitud 400 miljonist kroonist laekunud praeguseks vaid natuke üle miljoni krooni," kirjutas oma blogis Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske.

Juske kirjutas, et kohalike valimiste eel ei saa aga Savisaar (Tallinna linnapea Edgar Savisaar - toim) tunnistada, et Keskerakonna laristav poliitika pealinna pankrotti on viinud, ning lisas: "Seega tuleb võtta viimast ehk suurendada linna laenukoorumus seadusega lubatud piirini, katta sel viisil tekkinud eelarveauk ja kullata valimiste eel pealinn üle. Kui seetõttu riigi eelarvemiinus veelgi suurenema peaks, oleks see vesi Toompeal opositsioonis istuva Keskerakonna veskile."

Samal teemal ilmus eile artikkel Eesti Päevalehes, mille peale abilinnapea Taavi Aas ütles, et artikkel sisaldab pooltõdesid ja jätab linna finantspoliitikast väära mulje.

"Kui riik sipleb majandusraskustes, mille on esile kutsunud nõrk juhtimine, siis kavandab linn halvima ärahoidmiseks arengut selliselt, et majanduskriisi tingimustes ei kaoks ära töökohad ja säiliks saavutatud majandustase. Olukorras, kus riik ei oska majanduse arenguks kasutada eurorahasid, mida möödunud nädalal tunnistas ka valitsus, linn tegutseb," kirjutas Aas pressiteates.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon ütles pressiteates, et ei toeta linnavalitsuse plaani ühe miljardi krooni suuruse laenu võtmiseks, nimetades seda kuritegelikuks linnakodanike ja ametis oleva valitsuse vastu.

Riigikogu liige Taavi Rõivas esitas rahandusminister Ivari Padarile arupärimise, et selgitada Tallinna hiigellaenu mõju riigile, ning tõdes, et Tallinn elab selgelt üle oma võimete.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul on juba sel aastal 500 miljoni krooni laenamise põhjuseks rahaga hoolimatult ringi käiv linnavalitsus. Täiendav ühe miljardi krooni suurune laen tähendaks ühtlasi samas suuruses puudujääki ka valitsussektori tasakaalule.

"Ühe miljardi krooni juurde laenamine teeb iga tallinlase kohta 2500 krooni ehk üks tavaline piiks-piiks-laen," ütles Holsmer. "Äärmiselt vastutustundetu ja küüniline plaan. Usaldamatust suurendab veelgi see, et nad ei ole isegi otsustanud, mille jaoks tahetakse laenata."