Rainer Nõlvak muudab mõtlemist

"Mul oli piinlik, sest ma ei pidanud tööl enam käima," meenutab ta. Mis summa tema kontole kargas, mees mõistagi ei ütle, ent elu lõpuni on ta rahamurest prii. Sestpeale lendavad ka tema ideed ja tegemised kõrgemal kui palgatöötaja argipäevane maailm.

"See andis mulle vabaduse, ja seda ma hindan kõige rohkem. Kuid mitte midagi teha on raske, olen proovinud. See on karm. Nagu krooniline alkoholism, mis laastab su organismi.

Inimene peab ju enda ees aus olema. Ja ma sain ühtäkki aru, et olen nõme," räägib Nõlvak. Just nii lõppes tema rantjee-elu päikeselises Floridas, kuhu ta pärast firma müümist endale maja ehitas.

Sest peale valis Nõlvak maailmaparandaja ameti ehk tegutsenud valdkondades ja projektidega, mis lahendaks tõsiseid probleeme. Ja mis, mõistagi, huvitaks ka teda ennast. Nõlvaku firmad tegelevad biotehnoloogia ja meditsiini, energeetika, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate otsimisega.

"Saan teha tõesti seda, mis mulle meeldib ja millega saan olla kasulik. Ja see töö peab olema nii huvitav, et rabad end lolliks!" räägib ta.

Nõlvak ütleb, et on üksik hunt, kes vajab enda ümber piisavalt toimetamis- ja mõtlemisruumi.

Enamiku ajast elab ta üksi, sest täiskasvanud poeg ja tütar elavad suuresti juba oma elu.

"Kui mõelda, on see isegi veider," vaatab ta aknast mõtlikult välja. "Kuid ju ma olen selline üksik hunt, kes tahab üksi oma asju teha. Ma ei loe lehti, ma ei vaata telerit. Mulle meeldib mõelda, rattaga sõita, sporti teha," räägib ta.

Kirg saadab Nõlvakut nii töös kui ka spordis. 2005. aastal tegi ta läbi ühe maailma raskeima, Hawaii Ironmani täispika triatloni. Nõlvak võttis endale eratreeneri ja harjutas võistluseks iga päev kaks aastat järjest. Õppis ära ujumise, tegi rattaga sõites poolteist tiiru maakerale peale. Võistluse päeval ujus ta 4 km, sõitis rattaga 183 km ja jooksis 42 km, kulutades kokku 9000 kalorit.

"Mõistsin, et pole füüsilist pingutust, mida inimene pole võimeline kandma. Probleem on inimese enda peas. Ja seda on nii kuradi raske tunnistada," ütleb ta.

Ta on öelnud, et just jooksmine aitab avastada värskeid lahendusi.

Nõlvak räägib, et elame ajal, kus tulevikustsenaariume on erinevaid.

"Oleme säärases ühiskonnastaadiumis, kus meil on valida - kas läheme tarbimise teed nagu USA ja sureme oma saasta sees, või valime teise tee, kus piirame rahmeldamist, lõpetame reostamise ja sobitume keskkonda.

See on imepisike šanss, kuid tundub mulle väga ahvatlev ja tahan sellesse panustada," selgitab Nõlvak.

"Kas saab inimeste hoiakuid ja mõtlemist muuta? Mulle tundub, et see on võimalik. Kui ütled, et tahad planeeti päästa, siis kuidas seda teha?" arutleb ta.

Üle-eestiline prügikoristuskampaania Teeme Ära 2008, mille ettevalmistamiseks on kulunud seitse kuud, on üks näide Nõlvaku ideede ja projektide nimekirjas. Nõlvak ise on läbi käinud 12 valda ja kaardistanud 500 prügihunnikut.

"Kokku on prügi niipalju nagu kaks Olümpia hotelli. See teadmine oli karm," ütleb ta.

Ta ütleb, et nina pistmine võõrasse valdkonda ja ärisse tekitas paljudes pahameelt, sundis ametnikke kontorist välja minema ja pani tööle.

"Mind on ähvardatud, et vaadaku ma ette, teavad küll, mis mul plaanis on," lausub Nõlvak. Nimelt on arvatud, et mees teeb enesereklaami ja sillutab endale teed europarlamendi valimisteks.

"Istuda kuskil Brüsselis nelja Gyproc-seina vahel - see pole minu valik. Panin ka MicroLinki maha, kuna mulle ei istunud äri ja kontoritöö. Mulle tundus, et maailm on konstrueeritud nii, et pead rääkima asju, mis pole tõsi. Need on kapitalismi jooned. Ma pole kunagi andnud altkäemaksu, kuid ma tean, mis toimub Eesti ettevõtluses - see on tülgastav!"

Nõlvaku sõnul on prügikoristus vahend selleks, et inimeste mõttemaailma muuta. Kui näiteks Saksamaal taastoodetakse 90% ja Soomes 60% prügist, siis Eestis on Nõlvaku sõnul see number alla 20. Kõige suurem probleem oli Nõlvaku sõnul ehitusprahis.

"Tegime ühe eksperimendi. Üks jäätmekäitlusfirma suutis 76% ehitusprahist suunata taastootmisesse," lausub Nõlvak. "Sellest võtsime eesmärgi, kõik prügi ladustada ajutistele laoplatsidele ja sellest võimalikult suur osa suunata taastootmisesse."

Nõlvaku kärsitu loomus on põhjuses, miks ta tahab muidu aastakümneid aega võtva inimeste suhtumise ja kasvatuse ära teha ühe päevaga.

"Mulle tundus, et asi on lootusetu. Ehitusbuum lagastas metsaaluseid, ükskõik, kuhu astusid, vaatas metsa alt prügihunnik vastu. See pole meie kultuuri osa," räägib Nõlvak

Vaatamata sellele, et tööpäevad on sel nädalal veninud 12-14 tunni pikkuseks ja viimasel ööl sai Nõlvak magada vaid mõne tunni, ei anna ta alla.

"Kui võtad nii palju ette, tahad ka hästi ära teha. Isegi kui koristus ebaõnnestub, oleme suutnud inimeste mõttemaailma muuta." Prügi on kokku 10 000 tonni.

Kui Rainer midagi teeb, siis alati suure põlemise ja sportliku hasardiga. Ta ei viitsi jahuda, vaid tahab ära teha. Ta on mitmekülgne, laia silmaringiga inimene, kel on asjadele alati oma vaatepunkt. Kui millestki ära tüdineb, siis sellega enam ei tegele.

Tal pole traditsioonilist akadeemilist haridust, kuid arvan, et ta on oluliselt õpihimulisem kui paljud teised. Iseenda arendamise kihk on tal alati olemas. Kui ta on endale asja selgeks teinud, suudab ta ka teisi selles veenda.

Mind ajab naerma väide, et Rainer teeb prügikoristuskampaaniat omakasu eesmärgil saada kuhugi valituks. Nii mõtlevad tüüpilised, rikutud ametnikud. Raineril pole materiaalseid muresid, et ta peaks seda tegema. Teiseks, tal on tahtmine midagi ära teha ja et ühiskond seda märkaks.

Eks teod räägivad iseenda eest. Kui mitte esimeses nooruses mees teeb läbi Hawaii triatloni, siis järelikult on temas sihikindlust, püsivust ja sitkust. Ta mõtleb maailmaasjadele, mis on üsna haruldane. Ta on üks uuendusmeelsemaid Eesti ettevõtjaid. Soovitasin teda ELFi nõukogu esimeheks, kuna kuulsin toona, et ta tegeleb tehisintellektiga. Siis mõtlesin, et selles mehes peab midagi olema.

Ei tunne teda isiklikult, kuid spordiuudiste kaudu olen kuulnud. Mis puudutab prügikoristuskampaaniat, siis idee eest ja asja vajalikkuse poole pealt - müts maha. Eestimaa peab ühel hetkel puhtaks saama. Noh jah… samas idee on tekitanud ka väikseid segadusi ja lahtiseid otsi, eriti prügi äravedamise ja ladustamise poolel on päris palju. Äkki võeti liiga palju ette? Samas, kampaaniat ei saa teha ka mitu päeva, ja annaks jumal, et see tal õnnestuks.

Kas oli see enesereklaam, pinnas valimisteks? Nii võib mõelda, nii võib olla ja nii võib juhtuda. Kui see nii peaks minema, on ta seda väärt. Mina pole kade.