Parandused tagavad võrdse kohtlemise

Kuupõhiselt maksustamiselt minnakse üle aastapõhisele. Suurim muutus võrreldes senise korraga. Sellega tekib juriidilistel isikutel kohustus esitada tuludeklaratsioon ja tasuda tulumaks senise kalendrikuu asemel üksnes kord aastas. Igakuiselt tuleb jätkuvalt tulumaksu tasuda erisoodustustelt. Muudatuse tulemusena väheneb märgatavalt juriidiliste isikute halduskoormus.

Maksustatakse maksustamisperioodil jaotatud kasum, mida on korrigeeritud ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete ning maksuvabasid piirmäärasid ületavate kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude summaga. St, et enne maksumääraga korrutamist lisatakse maksustamisperioodil jaotatud kasumile eeltoodud väljamaksed. Maksustatavat summat suurendab ka seotud isikutega tehtud tehingute hinnaerinevus turuhinnast.

Maksustatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsevaid mitteresidendist äriühinguid. Et kohelda neid võrdselt Eesti äriühingutega, maksustatakse edaspidi kogu püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on sellest välja viidud. Erinevalt kehtivast seadusest ei arvata enam püsivale tegevuskohale omistatud kasumist maha püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.

Samadel tingimustel saab maksustatavast summast maha arvata ka väljamaksed, mida Eesti äriühing saab teiselt äriühingult selle likvideerimisel, kapitali vähendamisel, osaluse tagastamisel või tagasiostmisel. Sellised väljamaksed saab maha arvata osas, mis ületab osaluse soetamismaksumust või Eesti äriühingu tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid väljamakse tegija omakapitali.

Eesti äriühing saab välismaalt saadud tulult seal tasutud tulumaksu siin kogu maksustatavalt summalt tasutavast tulumaksust maha arvata (krediidimeetod). Kehtiv seadus võimaldab maha arvata üksnes teatud tululiikidelt tasutud tulumaksu, muudatused katavad aga kõiki tululiike.

Mitteresidendile makstud dividendid ja litsentsitasud vabastatakse kinnipeetavast tulumaksust. Rahvusvaheliselt tegutsevate äriühingute jaoks oluline muudatus. Peale Eesti residendist äriühingute kehtivad topeltmaksustamise vältimise reeglid Eestis püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tegutsevate mitteresidentide suhtes.

Kehtestatakse kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid kaks korda aastas: maksustamisperioodi kümnenda kuu 10. kuupäevaks ning järgmise maksustamisperioodi kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Seotud aastapõhisele maksustamisele üleminekuga. Ühe makse suurus on 1/3 kolmel eelmisel maksustamisperioodil arvutatud aritmeetilise keskmise maksustatava summa ja maksustamisperioodil, mille eest avansiline makse tasutakse, kehtiva maksumäära korrutisest.

Avansiliste maksete tasumise kohustust ei teki, kui ühe avansilise makse suurus ei ületa 30 000 krooni. St väiksematel ettevõtjatel ei tule avansilisi makseid tasuda. Kuna tuludeklaratsiooni tuleb esitada ja tulumaksu tasuda vaid kord aastas, väheneb väikeste ettevõtjate halduskoormus oluliselt. Äriühing võib taotleda maksuhaldurilt ka avansiliste maksete vähendamist või nende tasumisest vabastamist, kui perioodi prognoositav maksukohustus on eelnevatest oluliselt väiksem.

2009-2012 reguleerib avansiliste sätete tasumist üleminekusäte. Selle kohaselt algab juriidiliste isikute maksustamisperiood 1. jaanuaril 2009 ja kestab majandusaasta lõppemiseni. Maksustamisperiood ei või olla lühem kui kuus kuud ega ületada 18 kuud. Edaspidi kattub maksustamisperiood majandusaastaga.Esimene tuludeklaratsioon tuleb esitada ja tulumaks tasuda hiljemalt 1. juulil 2010. Kui äriühingu majandusaasta on kalendriaasta, tuleb 2009 tasuda kolm avansilist makset: 10. märtsiks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks. Nende maksete ja 2010. aasta esimese avansilise makse suurus on ¼ aastate 2006-2008 maksustatava summa aritmeetilise keskmise ja maksustamisperioodil, mille eest avansiline makse tasutakse, kehtiva maksumäära korrutisest.

Erikord on ette nähtud ka neile äriühinguile, kelle majandusaasta erineb kalendriaastast.

Deloitte'i jaoks suureneb selliste klientide arv, kes vajavad analüüsi muutunud seaduse mõjust konkreetse ettevõtja tegevusele. Kindlasti peame analüüsima suure hulga klientide olukorda, kes aastaid tagasi oma äriplaani koostades ei osanud aimata, et Eesti seadusandja võib teha ka tagasiulatuva mõjuga negatiivseid muudatusi. Sagenevad olukorrad, kus ettevõtja vajab konsultandi abi, et vältida erinevate riikide maksuseaduste hammasrataste vahele jäämist ja sellega kaasnevat majanduslikku topeltmaksustamist.

Meie arusaamise kohaselt ei ole muudatustel olulist negatiivset mõju Arco kontsernile. Olulised muudatused puudutavad kasumijaotiste, kingituste ja vastuvõtukulude deklareerimist ja maksustamist kalendriaasta baasil, avansiliste maksete tasumist kaks korda aastas. Negatiivse poole pealt laiendas tulumaksuseaduse muudatus dividendide mõistet, mis tähendab likvideerimisjaotiste, aktsiate tagasiostu ja kapitalivähenduste maksustamist, mis seni olid teatud tingimustel maksuvabad. Projektettevõtete tegevuse lõpetamisel on aga Arco praktiseerinud pigem tütarettevõtete ühendamist kui likvideerimist, seega ei avalda ka see muudatus meile olulist mõju.

Kaubanduskoda peab seadusemuudatusi positiivseks seetõttu, et need säilitavad senise süsteemi positiivse sisu. Tehnilised muudatused seaduses ei sunni ettevõtjaid kuidagi muutma oma pikaajalisi äriplaane või investeerimiskäitumist. Maksukeskkonna stabiilsus ja unikaalsus säilivad. Lisaks leian, et muudatused soodustavad investeerimist Eestisse, kinnipeetavast tulumaksust on ju vabastatud mitteresidendile makstud dividendid ja litsentsitasud olenemata mitteresidendi osaluse suurusest.

Hindan vähetõenäoliseks võimalust, et Euroopa Komisjon hakkaks Eestit nende muudatuste vaidlustamiseks kohtusse kaebama. Ja kui keegi peakski meid kohtusse kaebama, on see täna tavapärane diskussioonivorm konkurentsitihedas maailmas. Audiitorite ja maksukonsultantide mure topeltmaksustamise võimaluse üle likvideerimismenetluse korral on pigem teoreetiline. Raskustesse sattunud suurettevõtted, kelle puhul see teooria võiks realiseeruda, ei lähe pea kunagi likvideerimisele, vaid müüakse maha või võetakse üle.

Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem jääb investorisõbralikuks ja ka maksutehniliselt regulaarsele deklarandile jõukohaseks. Ka raamatupidamine jääb läbipaistvaks ja tunduvalt lihtsamaks, kui see on nn klassikalise tulumaksusüsteemiga riikides.