Soe suvi päästaks Eesti majanduse?

Eesti tööstus toodab aina vähem. Ja sedagi vähest, mis valmis saadakse, ei taha keegi osta - ei kodus ega välismaal.

Laias laastus ning lahmivalt iseloomustades jääb selline mulje statistikaameti viimastest numbritest. Tööstustoodangut oli märtsis 10,1% vähem kui mullu. Langesid kõik tööstusharud peale metalltoodete tootmise ja seda oli vähem kui veebruaris. Puidutöötlus ja ehitusmaterjalide tootmine kahanesid isegi enam kui veerandi võrra.

Midagi ootamatut ses muidugi polnud. Üllatusid vaid need, kes alles koristusaktsiooni käigus talveunest üles aeti.

Ehkki üleüldise languse ajal on raske selle vastu midagi järsku ette võtta, on sellelegi Äripäeva arvates lahendus. Iga ettevõte peab tootma nii, et ta oleks konkurentsivõimeline ka maailmaturul.

Tõsi, praegune langus ei sõltu oluliselt sellest, kas firma toodab kodu- või välisturule. Tööstusharude vahel on erinevused küll suuremad. Nii kinnitab Maag Piimatööstuse juht Valdis Noppel, et piimatootjaid ohustab eelkõige välisturg, samas kui napilt 2% kahanenud siseturg näitab end suhteliselt stabiilsena. Ent ikkagi on langus ettevõtte jaoks laugem ja sellest väljumine kergem, kui raskel hetkel on võimalik suunata kaubavoog ühelt turult teisele. Seda enam, et kvaliteetsest ja maailmatasemel kaubast ei loobu ka partnerid kergekäeliselt.

Ka jaekaubanduse hoog taltus märtsis. Toidupoodides jäi jaemüük eelmise aasta märtsiga võrreldes samaks, tööstuskaupade müük vähenes aga 8%. Kui optimistid on siiani kilganud, et inimesed ostavad endiselt ja tarbimine ei lange, siis nüüd on selgelt näha, et tarbimisbuum on läbi ja inimesed tõmbavad püksirihma koomale. Ka otseses mõttes. Ehk on see majandusseisaku hea külg - inimesed söövad vähem ja hingavad rohkem värsket õhku?

Tarbija jaoks on uudis pigem positiivne. Mahtude kärpimine tekitab konkurentsi ning survestab hindu, see sunnib ehk omakorda ka inflatsiooni alanema. Toiduhindadele on praeguseks tugev õhkpadi alla pumbatud. Võib ju rääkida tooraine kallinemisest, kurjadest biokütustest ja aktsiisist, ent ka kõik need kokku ei anna 30-40% hinnalisa, mis poeriiuleil viimase aastaga kaunis tavaliseks on saanud. Kui hinnad ka ei lange, siis jätkuv tõus keeraks vindi üle: kas Eesti asi on ikkagi nii hea, et tema eest kahe välismaise asja hinda maksta?

Samas sõltub edasine ka palkade käitumisest: kui palgakasv endistviisi jätkub, on ka inflatsioon vältimatu. Ning allakäigutrepp läheb uuele ringile. Seni aga jääb loota soojale suvele. Õlu ja jäätis sillutagu meile teed helgesse tulevikku. Ja roosade klaasidega päikeseprillid.

Autor: ÄP