Mullu olid kõik traktorimüüjad võitjad

Standardtraktoritele lisaks kanti ARKi liiklusregistri traktorite reale ka 1144 ATVd.

Juba hulk aastaid on Valtra olnud lääne traktorite turuliider, kuid mullu ületas ta ka Belarusi. Valtrale (136 tk) ja Belarusile (116) järgnevad John Deere (100), New Holland (68) ning Massey Ferguson (64). Kokku pakkus traktoreid 18 firmat (vt diagramm).

Valtra pole lääne traktorite turuliider mitte ainult Eestis ja Soomes, vaid on hinnatud kogu Euroopas. Mõned aastad tagasi Saksamaal korraldatud küsitluse põhjal hinnati Valtra tugevateks külgedeks mootorit ja erivõimsust (hinna-võimsuse suhe). Laienev tugiteenindus ja heal tasemel koolitus on väärtused, mida ostja hindab.

Märkimist väärib seegi, et traktoritehas asub Eestist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel. Kui mõni jupp traktoril puudub ja laos kohapeal parajasti ei ole, saab aegsasti tehasesse laekunud info puhul jupi Tallinnas kätte juba järgmisel päeval. Osade kiire kättesaamine ja hea teenindus on traktori ostuvalikul põllumeeste silmis üks olulisemaid väärtusi.

Müüginumbreid kasvatas John Deere, kes esmakordselt ületas maagilise saja piiri, aga ka New Holland ja Massey Ferguson. Suure sammu on teinud sakslaste lemmiktraktor Fendt, kes üle-eelmise aasta müüginumbri (16) suurendas neljakümneni.

Konkurentsitult suuremad müüginumbrid markide viisi olid muidugi Belarusil, kuna 116 müüdud traktorit jagunesid vaid kolme margi vahel: 920.3 (58), 952.3 (26) ja 1025.3 (25). Müüginumbreist paistab läbi, et ka edasine uute traktorite müük jaguneb viie-kuue suurfirma vahel.

Huvipakkuvad on ka traktorite müüginumbrid maakondade lõikes. Siin tuleb arvestada, et traktoreid ei osta ainult põllumehed, vaid neid vajavad ka mitmed teised majandusharud - kommunaalteenistus, turbatööstus, metsandus.

Tasub märkida sedagi, et 2006. aasta lõpus oli registris traktoreid arvel 33 560, 2007. aasta lõpuks vähenes see 18 592ni (neist 44 roomiktraktorit). Vähenemise tingis asjaolu, et möödunud aasta 1. augustist alates ei ole enam registris traktoreid, mis pole läbinud tehnoülevaatust. Registris olevate traktorite arv vähenes sellega seoses 44,3%.

Hinnanguliselt on ligi 70% Eestis kasutusel olevatest põllutraktoritest vanemad kui kümme aastat.

Kuigi viimastel aastatel on Eesti põldudele lisandunud hulganisti uut tehnikat, on meie traktoripargi üldine seisund ikkagi nigel - see on vana ja väeti ning selle uuendamine võtab veel aastaid.

Valdavalt on tendents säärane, et kui soetada uus traktor, siis juba võimalikult võimas. Aastaid Eestis traktorite sobivusuuringuid teinud Ilmar Karjane kinnitab, et mida võimsam traktor, seda enam on kasutaja sellega rahul, sest võimas masin võimaldab kasutada põimmasinaid ja uuemat mullaharimise tehnoloogiat. Uued agregaadid vajavad üldjuhul suurt veojõudu.

Autor: Ilmar Karjane