Ust-Luuga värbab Eestist töökäsi

Töötajate värbamiseks liitub sadam kaasmaalaste föderaalprogrammiga. Firma valmistab koos siseasjade ministeeriumi riikliku migratsiooniameti juhtkonnaga pöördumist Venemaa peaministri Vladimir Putini poole, mis tahetakse talle esitada Peterburi majandusfoorumil 6.-8. juunil.

Osalemine kaasmaalaste programmis lubab Ust-Luugal hoida kokku vähemalt 1,4 miljardit rubla, mis kuluks muidu personaliotsingule.

"Värbamisfirmade teenustasu moodustab 12-20% leitud töötaja aastapalgast," selgitas nõustamisfirma Bi to Be teadusjuht Natalja Borovikova.

"Hea poliitiline samm on juba seegi, kui Ust-Luuga toob Venemaale vähemalt paarsada töölist," arvab Vene-Balti Meediakanalite Keskuse esimees Igor Pavlovski. "See näitaks, et Venemaa on atraktiivne ka Euroopa Liidu tööjõu jaoks."

Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin ütles, et nendeni on info Ust-Luuga initsiatiivist juba jõudnud. "Kui majanduskriis Eestis jätkub, siis ma ei välista, et paljud inimesed avaldavad soovi sellele objektile tööle minna. Möödunud aastal vähenesid Eesti sadamate veomahud drastiliselt," selgitas ta.

Eesti tööturuamet peab mõne tuhande elaniku lahkumist Venemaale peaaegu võimatuks. Tööturuameti osakonnajuhataja Nele Labi ütles, et kuigi 2008. aasta esimeses kvartalis majanduskasv riigis aeglustus, jäi nõudlus tööjõu järele samaks.

Strateegiliste plaanide keskuse Severo-Zapad direktor Vladimir Knjaginin aga arvab, et programmi edukus sõltub sellest, millist palka pakutakse, samuti tuleb hinnata töökohtade olemasolu ning nende vastavust töötajate kvalifikatsioonile.

Praegu kolivad ainult üksikud Eestist Venemaale. Peamiselt pakutakse elamiseks Kaug-Ida, mis ei ole aga atraktiivne elukoht.

Leningradi oblastisse, kus varem kurdeti tööjõupuuduse üle, migrante praegu eriti ei oodata. "Meil on oma inimesed ilma tööta," seletas oblasti juhtkonna esindaja.

Autor: Julia Vlasova