Edu sõltub testosteroonist

Teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences kirjeldati uuringut, kus jälgiti kaheksa päeva 17 Londoni meessoost börsimaaklerit.

Vere testosteroonisisaldus muutub vanusega (tipp on puberteedieas ja hormoonitase langeb vananedes), samuti muudavad seda võistluslikud olukorrad ja seksuaalelu, kirjutas Live Science.

Maakleritel oli testosteroonisisaldus veres kõrgem päevil, mil nende teenitud kasum ületas selle kuu ülejäänud päevade keskmise. Kerkinud meessuguhormooni tasemega maaklerid olid enesekindlamad ja riskialtimad - see mõjutab kauplemisotsuseid. Tõsi, liiga palju testosterooni võib tuua impulssotsused ning liigse riskimise, mis viib kaupleja kahjumisse.

Selleks on aga kehas barjäär, mis hoiab riske normis, nimelt stressihormoon kortisool, mis aitab stressitaset kontrollida. Turu suurte kõikumiste ajal suurenes selle hormooni eritus. Kui inimese veres leidub rohkem kortisooli, väheneb riskijulgus, sest hormoon on piduriks, mis taandab testosterooni efekti.

Samas võib turukõikumiste ajal jääda kortisooli tase pikaks ajaks kõrgeks ning maaklerid väldivad sel ajal riske. Ses olukorras tekitaks muidugi kõrgem testosteroonisisaldus veres samuti probleeme.

Cambridge'i Ülikooli teadlase John Coatesi sõnul valmistab kõrgenenud testosterooni- ja kortisoolisisaldus maaklerit riskideks. "Kui testosterooni on juba nii palju, näiteks börsimulli ajal, et see jõuab füsioloogilise piirini, siis võib riskide võtmisest kujuneda sõltuvus. Samas kõrge kortisoolitase börsikrahhi ajal võib võtta riskijulguse sootuks," märkis ta.

Krediidikriisi ajal võib kauplejaid kammitseda kortisooli üledoos, mis viib lõpuks psühholoogilise seisundini, mida kutsutakse õpitud abituseks. Kui see juhtub, hakkavad keskpangad alandama intresse, ent kauplejad keelduvad endiselt riske võtmast, lisas Coates. Tema sõnul tuleb majandusteadlastel arvestada ka investorite psühholoogiat, mitte ainult ratsionaalseid otsuseid.

Autor: Villu Päärt