Famar-Desi mehed püüdsid kuldkala

Pildile õnnestub saada vaid osa endiseid ehituspoe omanikke, 240 miljonit krooni dividende teeninud neli vene rahvusest Famar-Desi omanikku on endiselt tagasihoidlikud ega kipu nüüdki fotokaamera ette. "Mul on isegi häbi rääkida, kuidas alguses oli. Investeerisime firmasse 100 dollari kaupa, palk oli nagu supiraha," naerab üks omanikke Valeri Gridnev.

Ehituse ABC omanikfirma Famar-Desi omanikeringis on neli tagasihoidlikku ja avalikkusele tundmatut vene meest, kes panid oma elutööle punkti ja võivad omavahel ära jagada 240 miljonit krooni mulluseid dividende. Rääkimata ettevõtte müügi eest saadud sadadest miljonitest.

Teist samapalju läks teisele omanikule, Desintegraatorile, mille suuremad omanikud on Koit Uus ja Jaan Kabin.

"Äri kasvas mitte aastate, vaid kuudega. Oli suur üllatus meie jaoks, kui saime esimest korda miljon krooni käivet," meenutab Famar-Kauba üks omanik Dmitri Drajev (37).

Kui Dmitri Drajev, Valeri Gridnev, Mihhail Ležnin ja Igor Prokopets 15 aastat tagasi Lasnamäel Paekaare tänaval ehitusmaterjale hakkasid müüma, ei näinud nad isegi kõige helgemates unenägudes, et leitud kullasoon neile suure rikkuse toob.

"Tulime nõukogude ajast, kus kõik on lõhutud ja laokil. Sealt tuli mõte hakata müüma ehitusmaterjale," räägib Tallinna Tehnikaülikoolis kõrgema ehitushariduse saanud Drajev.

1994. aastal leidsid mehed partneri Desintegraatori näol ja firmast sai Famar-Desi. Aasta hiljem avati juba esimene ehitusmaterjalide kauplus Tallinnas Peterburi teel.

Igor Prokopets (37), kel oli firmas 10% osalus ja kellele maksti dividende 24 miljonit krooni, leiab, et valida müügiartikliks ehitusmaterjalid oli nagu loteriivõit.

"Siis olid ehitusmaterjalid Eestis tühi koht. Selline valik oli meie bingo. Absoluutselt keegi meist ei aimanud, et püüame kuldkala," räägib ta. Prokopetsi sõnul olid tol ajal konkurentideks Fanaal, Espak ja Ehitusmaailm.

Algus ei olnud meestel meelakkumine. Esimesed viis aastat olid Drajevi sõnul rasked, tööpäevad pikad, pere jaoks aega polnud. Teine raske aeg oli majanduskriis 1998.-1999. aastal. Prokopets räägib, et aastaid tegid nad oma igapäevast tööd. Töötavate aktsionäridena oli huvi hästi teha ja kasumit toota mõistagi suur. Üritati laieneda Lätti, Leetu ja Venemaale.

"Leedus ei õnnestunud, Lätis küll. Venemaal ei läinud äri samuti hästi," ütleb ta.

Valeri Gridnev (61) lausub, et nende võti oli kaine pea ja mõistlikud otsused.

"See on nagu Ameerika muinasjutt. Alustasime väikselt. Mul on isegi häbi rääkida, kuidas alguses oli. Investeerisime firmasse 100 dollari kaupa! Palk oli nagu supiraha," naerab Gridnev. "Siis kasvas isu, oli äriõnne, firma kasvas. Olime õigel ajal õiges kohas. Oli oma tarkus ja konservatiivne dividendide maksmise poliitika. Raha suunasime firma arenguks. Meil oli väga hea meeskond ja omavaheline usaldus. Ka partner oli väga tore. Ehkki osalus oli 50 ja 50 protsenti, leidsime alati kompromisse. Tülisid polnud kunagi," räägib Gridnev.

Ükski kolmest mehest tööd jätta ei kavatse, ehkki kolme mehe pangakonto täienes just 72 miljoni ja Prokopetsi oma 24 miljoni krooni võrra. Ning peagi on oodata rikkusele täiendust, sest poeketi müügitehingu suurusjärguks olevat ligi miljard krooni.

"Olen 37aastane noor mees ja tahan edasi töötada," naerab Drajev.

Näiteks Drajev tegutseb edasi Ehituse ABC poeketi ehk ärinimega Optimar Estonia tegevdirektorina ja juhatuse liikmena, Igor Prokopets aga töötab edasi Famar-Kauba juhatajana.

"Töötamine hoiab toonuses," muheleb ta. Mida ta kavatseb teha miljonite kroonidega?

"Raha ei tohi seista, vaid peab tooma kasumit. Kavatsen investeerida, kuid täpsemad plaanid jätan saladuseks," räägib ta.

Igor Prokopets sai 10% osalusega 24 miljonit krooni. Ta ütleb, et osa sellest läheb firma arenguks, osa saab endale.

Gridnev ütleb, et tööst ta sellegipoolest loobuda ei kavatse, kuid teeb seda edaspidi rahulikumalt. "Nii järsku töö lõpetada - see on tervisele kahjulik," lagistab ta naerda.

Gridnevil on kaks tütart ja neli lapselast. "Tahan rohkem aega perele pühendada, matkamas ja reisimas käia. Lisaks on mõttes ka üks heategevusprojekt, kuid sellest lähemalt rääkida veel ei soovi," ütleb Gridnev.

"15 aastaga said need härrasmehed ilusa asjaga hakkama," ütleb Famar Desi üks kaudsetest omanikest Harju KEKi kaudu Endel Palla.

"Üks tsükkel sai läbi, eks kasvas ka firma juba väga suureks ja käive kahe miljardi kroonini. Otsus firma müüa oli igati õigustatud," lisab ta.

Jaan Kabin, kes on samuti dividendisaajaid ja kel on EKE Investi kaudu osalus Desintegraatoris ja sel omakorda Famar-Desi Grupis, on firma käekäigu ja müügi üle rõõmus.

"See on sada protsenti õnnestumine. Tõsi, kui müügiprotsessi oleks alustatud pool aastat varem, olnuks tulemus parem ehk hind kõrgem. Kuid summa summarum läks kõik siiski hästi. Firma tegevus jätkub, töökohad säilivad. Loodame, et Eesti majanduse hingetõmbeaeg läheb mööda ja normaalne müügitegevus taastub," räägib Kabin.

Mis puudutab vene mehi, siis ütleb Kabin: müts maha nende ees!

"Nad on lihtsad, hakkajad noored ärimehed. Nad tegid eesti asja," räägib ta. Kabina sõnul oli aga üks võtmeisikuid Desintegraatori juhatuse esimees Leho Kivima.

"Tema hoidis algusest peale firma raamatupidamist ja eetilist poolt. Oht libastuda oli just 90ndate keskel. Temata poleks firma niimoodi arenenud. Samas tegelik töö oli vene meeste käes. Mina ise neid ei tunne, vaid mõne sõna olen rääkinud," räägib Kabin.

Ehkki Kabin on Saint-Gobain Isoveri Eesti nõukogu esimees, polnud ta enda sõnul ostu-müügitehingu hall kardinal. Samas tunnistab ta, et taustainfot küsis tulevane ostja - Saint-Gobain Distribution Nordic AB - temalt küll.

"Mind võib küll selles kahtlustada, kuid ma polnud sellega tegev. Mingil hetkel minu käest küsiti, et kas see firma on ikka see, milline välja paistab. Et idaeurooplastest võib kõike uskuda," räägib ta.

Kui suur summa Kabina pangakontole potsatab, ta öelda ei tea. "Eks iga raha on hea saada ja iga summa, mis on kroonist suurem, on suur," ütleb ta.