Lubatakse püksirihma pingutada

Üllatuslikult plaanitakse kõige rohkem säästa pigem igapäevaste kaupade, nagu toidu ja auto arvel kui meelelahutuse, reisimise või riiete pealt. Kui viimaste puhul plaanib kõige rohkem kulutusi vähendada 4-6% elanikkonnast, siis toidukorvi pealt tahab esimese ja suurima säästuna kokku hoida 14% ja autole tehtud kulutustelt 12% vastanuist. Seejuures hakkavad naised eelkõige piirama väljaminekuid toidule (16% vastanuist) ja mehed autole (11%).

Küsitluse korraldanud uuringufirma Norstat tegevdirektor Valdeko Pihelgas ütles, et auto pealt kokkuhoidmise plaane oli oodata, sest kütusehinna märkimisväärset tõusu tajuvad inimesed kõige selgemini. "Küll aga on huvitav see, et rahvas hoiaks pigem kokku toidu kui näiteks reisimise või muu meelelahutuse pealt," oli ka Pihelgas üllatunud.

"Võimalik, et kuna meedias räägitakse palju toidukaupade hindade tõusust, siis osutavad inimesed sellele ka muust rohkem tähelepanu. Ollakse küll teadlikud majanduse jahtumisest, kuid esialgu ei olda valmis millestki loobuma. Ei kaalutleta veel, mis on hädavajalik ja mis mitte. Pigem piiratakse nende asjade tarbimist, mille hind on kõige enam tõusnud," lisas ta.

"Et inimesed sel aastal rohkem raha loevad, oleme juba tundnud," kommenteeris uuringut Tallinna Kaubamaja turundusdirektor Enn Parel.

Kui mullune esimese poolaasta müügikasv oli Kaubamajades 24 ja Selverites 32 protsenti, siis selle aasta esimese kuue kuuga kasvas müük Kaubamajades kuus ja Selverites 12 protsenti. "Nii et kasvutempo on päris tuntavalt aeglustunud," ütles Parel, kuid lisas, et tarbimise kasvu aeglustumist eeldati ka prognoose tehes ning selleks ollakse edaspidi valmis.

Ka Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid ütles, et inimeste tarbimiskäitumine on selgelt muutunud ja võrreldes aasta algusega on tarbijad hakanud eelistama odavamaid kaupu. "Kaupluste seas käib järjest kõvem rebimine hinnaliidri nimetuse peale. Mõningaid tooteid ollakse nõus selle nimel isegi müüma lühiajaliselt alla omahinna. See on muidugi tervitatav tarbijale. Kogused ju ei ole muutunud."

Erilaiu sõnul toob Maximale praegune olukord juurde uusi kliente. "Hinnad on stabiliseerunud ja näiteks piimatoodete osas ka langenud. See annab lootust, et inflatsiooninumbrid hiljemalt aasta lõpus on praegusest juba tunduvalt väiksemad. Võtmeküsimus on siin siiski energiakandjate hinnaliikumine," ütles ta.

Kütuseketi Olerex turundusjuhi Antti Moppeli sõnul on klientide valmisolek vähendada mõne kaubagrupi tarbimist tõsiseks signaaliks mis ahes tööstusharus, ka kütuse jaemüügis. Olerexi tellitud autokütuse tarbimisuuring näitas, et kütuse hinna kriitiliseks piiriks peeti 20 krooni. Kui diislikütus selle hinna juunis saavutas, teatas 22% küsitletuist, et asuvad kütuse tarbimist piirama.

"Pikemaajalistes prognoosides oleme arvestanud autokütuse kõrgete hindade püsimisega. Tõenäoliselt peame vähendama ka enda prognoose Eesti kütuseturu kasvu kohta. Ei saa välistada, et kõrge hinna püsimisel võib väheneda kogu Eesti kütusetarbimine," ütles ta.

Reedel Järve Selveri parklas end suvisele väljasõidule asutanud Agnes Kurvits ja Marko Bahovski leidsid, et eelkõige tuleks hakata piirama kulutusi autokütusele. Raplas elav Kurvits ütles, et kuigi tal on ka auto, on ta pärast bensiini hinna kiiret kasvu asunud rohkem ühistransporti kasutama. Ka Tallinnasse sõidab ta nüüd sagedamini bussiga.

Bahovski vastas esmalt, et ei kavatse millegi pealt kokku hoida, kuid lisas, et bensiinilt tuleks seda küll teha.

See, et 27 protsenti ei plaani hakata kulutusi piirama, ei ole ei hea ega halb. Juhul, kui nad saavad seda endale lubada, on kõik korras. Väga hea, et kõik inimesed ei ole hinnatundlikud.

Meeste plaan säästa kõige rohkem autolt ja naiste plaan toidult viitab sellele, millele keegi rohkem kulutab. Mehed käivad arvatavasti rohkem tanklas ja naised poes. Naised oskavad ka ehk rohkem erinevaid toite valmistada ja selle pealt säästa, bensiini pealt annab kokku hoida aga ainult vähem sõites.

Toidu puhul on selliseid alternatiive oluliselt rohkem, et sa oluliselt kvaliteedis ei kaota.

Kuna küsitlus on suveajal tehtud, võib siin olla väike puhkuste mõju, et inimesed ei taha meelelahutuse, reiside jms peale kulutusi vähendada. Ikka tahaks ju mõnel kontserdil käia või kuskile väikese sõidu teha. Ning osa kulutusi, näiteks reisile, mööblile või elektroonikale, on sellised, mida tehakse harva ega taheta siis kokku hoida. Aga toidu ja autokütuse pealt saab iga päev hoida, kui see vajalik on.