Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ernesaks ja Oamats kohtuvad Raasikul lauluisa inspiratsiooniallikal
Külajantlik poeetiline fantaasia suurmehest on pigem meelelahutuslik ega tähtsusta dokumentaalset algmaterjali üle.
Tegijad lubavad, et Ivar Põllu kirjutatud ja Vahur Kelleri lavastatud vaimukas näitemäng Ernesaksa ja tema kaasaegsete muusikaga räägib tähtsatest ja olulistest asjadest: nendest, mis homme naerma ajavad, ja nendest, mis kestavad kaugelt rohkem kui üks lühike sajand. Esinemispaigaks on Ernesaksa jaoks väga oluline koht. Sellest paigast sai ta inspiratsiooni oma loomingule, see paik oli tema laulude lakaluuk.
Näitemäng läheb lahti, kui Gustav saabub tagasi oma lapsepõlvemaale, kuid ta ei tea enam, kes ta on. Ta ei mäleta oma nime ega elu, ainult üksikuid kõlavaid katkeid kõnedest, mis kunagi peetud, ja õpetustest, mida kunagi jagatud. Kes on see halli mõjuva lakaga mees ja mida on tal öelda noorele vihasele Kustile 15 aastat pärast oma surma ja terve sajand pärast sündi?
Andres Laasik on Eesti Päevalehes lavastust võrrelnud külasimmaniga, kus ilmutab end legendaarse koorimehe Gustav Ernesaksa vaim. See on justkui üks rahvalik sündmus kõige hea ja halvaga, mida rahvalikkus endas kätkeb. Efektselt valgel Tshaikal saabub Ernesaks, kes pärast lühikest dialoogi vaimuna toimuvat jälgima asub ning aeg- ajalt sinna sekkub.
Ning kuigi tükk on kirjutatud koidulauliku külajandina, räägib see nii Raasiku valla edendamisest kui ka Ernesaksa mälestuse jäädvustamisest. Kusti Oamats on seejuures laval ringi sebiv peategelane, kes konkureerib vallavanemaga kauni külaneiu südame võitmisel.
Autor Ivar Põllu on öelnud, et tänuväärseks materjaliks näidendi kirjutamisel oli maestro kirjalik pärand: Põllu hinnangul oli Ernesaks libe kirjutama väga palju, ütlemata selgelt välja, mida tegelikult mõtleb. Aga tänu sellele oskas ta väga eestlaslikult elada nii, et ei teinud kellelegi liiga, ei astunud parteisse, kuid sai sellegipoolest palju käia välismaal.
Kõike seda lugenuna sai talle selgeks, et dokumentaalnäidendi kirjutamine poleks mõttekas, kuna see ei suudaks niikuinii tervet Ernesaksa ja kõike temaga seonduvat hõlmata. Nii valiski ta legendaarse laulutaadi selle osa, mis inimeste hingedes kaasa heliseb.
Peaosades Tõnu Aav ja Martin Mill.
Autor: Ülle Hallik