Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötukassa hüvitised varasemast suuremad
Kui eelmisel aastal kuluks selleks üle 23 miljoni krooni, siis tänavu sai poole aastaga täis 26 miljonit krooni.
Tööandja maksejõuetuse ehk pankrotihüvitist määras töötukassa juulikuus 134 inimesele. Seda makstakse töötajate saamata jäänud tasusid tööandja maksejõuetuks osutumise korral. Selle aasta kuue kuuga on pankrotihüvitisteks välja makstud rohkem kui terve eelmise aasta jooksul. Keskmise hüvitise suuruseks kujunes 21 671 krooni.
Suurimale arvule inimestele määras töötukassa juulis pankrotihüvitist Harjumaa ettevõtte Morreks HTR OÜ pankroti tõttu, mis tegeles spordi- ja supelkostüümide tootmisega. Selle pankrotijuhtumi raames määrati hüvitist 38 inimesele kogusummas 596 000 krooni. Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli Morreks HTR OÜ pankroti tõttu hõivatud rõiva- ja tekstiilitööstuses. Enim maksejõuetushüvitise saanud ettevõtteid oli jätkuvalt ehitussektorist. Seitsme kuu kokkuvõttes on enim hüvitisesaajaid puidu- ja mööblitööstusest ning ehitussektorist.
Suurima osa võttis töötukassast töötuskindlustushüvitis (17,9 miljonit krooni), mida makstakse töötutele kaotatud sissetuleku osaliseks kompenseerimiseks tööotsingute ajal. Maksejõuetuse hüvitist maksti 6,4 miljonit krooni, mille puhul hüvitatakse töötajate saamata jäänud tasusid tööandja maksejõuetuks osutumise korral ning.
Kollektiivse koondamise hüvitist maksti 3,7 miljonit krooni, seda makstakse töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise korral. Suurim arv hüvitisesaajaid oli tavapäraselt rõiva-, tekstiili- ja jalatsitööstusest. Suurim hüvitise summa määrati seoses ASi Eesti Raudtee koondamistega, mille raames määrati hüvitist 52 inimesele kokku 1,2 miljonit krooni.
Autor: ÄP