Vähe tehinguid toob languse

Ma olen ikka tahtnud kontrollida üht hüpoteesi: kas hinnalangusega börsil kaasneb ka tehingute arvu vähenemine. Või sama ka vastupidises sõnastuses - kas hinnatõusuga suureneb tehingute arv?

Praegune aasta on pakkunud selle töö tegemiseks languse, minu osaks jäi natuke rehkendada.

Rea pikkuseks valisin selle aasta, hindade tõusu või languse näitajaks Tallinna börsi indeksi OMX Tallinn. Leidsin OMX Tallinna keskmise väärtuse sellel aastal (608 punkti).

Järgmiseks võtsin ette tehingute arvu nädalakaupa (päevakaupa oleks ehk liiga hektiline, kuukaupa jääks aga andmeid üldistamiseks väheks). Leidsin keskmise tehingute arvu nädalas (1266).

Ja nüüd võrdlus iga konkreetse nädala kohta: kui tehinguid oli alla keskmise, kas börsiindeks oli siis samuti alla keskmise väärtuse? Või kui mõnel nädalal oli tehinguid üle keskmise, kas OMX Tallinn oli siis samuti üle keskmise? Lihtne?

Selgus, et 32st vaadeldud nädalal 19-l pidas hüpotees paika. 12 nädalal nendest 19st oli börsiindeks alla keskmise ja ka tehinguid oli keskmisest vähem. Seitsmel nädalal 19st oli börsiindeks üle keskmise ja ka tehinguid oli keskmisest rohkem. Need on ühe ja sama hüpoteesi kaks jalga. 13 nädalat 32st ei kinnitanud hüpoteesi.

Ma leian, et 19 kinnitavat nädalat 13 mittekinnitava vastu on siiski piisav ülekaal järeldusteks. Teoreetilist põhjendust, miks hinnalangusega kaasneb tehingute arvu vähenemine, ma tuua ei oska. Sest põhimõtteliselt võib ka langeval turul aktiivselt (või suisa paaniliselt) kaubelda.

Ehk on meie börsi eripära selles, et börsipaanikat ei tekigi, mis on iseenesest tore: hindade tõusuga investorite aktiivsus kasvab, aga hindade langedes massmüüki ei kujune, vaid börs kergelt hangub. Investorid veedavad halvemad ajad justkui talveunes. Halvim on hinnalangus koos suure käibega, aga meil seda pigem ette ei tule.

Ent kas tehingute arvu vähenedes tehingute mahud mitte ei kasva: vähem tehinguid, aga suuremad? Statistika seda ei kinnita, kontrollisin. Seaduspära on siingi samasuunaline - hinnalangusega kaubeldav rahaline maht väheneb ja tõusuga suureneb -, ehkki korrelatsioon on siin nõrgem.

Kui aktsiate hinnad tõusevad, suureneb taas ka tehingute arv. Investorite meeleolu on siis jõudnud optimistlikku faasi, üldine aktiivsus kasvab.

Vaevalt, et kogu eelnev matemaatiline tilulilu meelde jääb, aga ühe mõtte võiksid Tallinna börsi investorid siiski endale salvestada, järeldusotsusena või nii: kui börsil hakkab tehinguid väheks jääma, on hindade langus tõenäolisem kui tõus.

Sama on aset leidnud ka kinnisvaraturul. Buumiaastatel kaasnes kinnisvarahindade tormilise tõusuga ka ostu-müügitehingute arvu kasv ja tõusis tehingute summaarne käive. Kui hinnad hakkasid tipust langema, vähenes kohe ka tehingute arv. Võimalik, et tehinguid jäi vähemaks seetõttu, et enamik inimesi oli oma kinnisvaravajaduse juba rahuldanud ja seetõttu nõudlus langes. Arendajad arendasid kinnisvara aga pidevalt juurde, mis viis ülepakkumiseni ja tõi kaasa hindade languse. Vähemalt väliselt toimivad kiire aktsiaturg ja aeglane kinnisvaraturg täpselt ühtmoodi.

Autor: Mati Feldmann