Ohtlik on aga mänguväljakute juures enamasti see, et atraktsioonidel puuduvad turvaalused nagu näiteks kukkumist pehmendav liiv või pehme kummimatt, sest vanasti ehitati mänguväljakud lihtsalt mulla peale. Ka võivad mõnede atraktsioonide metallelemendid olla roostetanud, keevituskohad võivad kergesti lahti tulla ja laps kukkuda.
Peale ohtlikkuse on olulised veel mänguväljakute asukoht ja linn püüab neid tulevikus võimalikult tihedalt vajalikesse paikadesse ehitada.
„Imikutega või eelteismelisealistega kodust väga kaugele mängima minna on tülikas,“ nendib Tallinn. Selleks, et mänguväljakud oleksid kättesaadavad, kaardistatakse täna üle linna ära, kuhu täpselt oleks väljakuid vaja.
Tallinn toob välja, et kindlasti peaks väljakul tegevust olema kõikidel pereliikmetel, imikutest vanuriteni välja. „Ema ei peaks kuskil liivakasti äärel istuma, vaid peaks ka ennast liigutada saama,“ lisas Tallinn.
Kõige olulisem roll, mis mänguväljakutel veel olema peaks, on perekondade lähendamine. „Mujal maailmas on mänguväljakud vanadekodude lähedal just selle eesmärgiga, et peresid lähendada,“ sõnas Tallinn.
Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja investeeringute sektori peaspetsialisti Helmut Koidla sõnul võtabki linn suuna just peremänguväljakute poole. “Oleme võtnud uue lähenemise ja rajame nüüd laste mänguväljakute asemel peremänguväljakuid, kus ka noored peaksid omale tegevust leidma,” räägib Koidla.
„Mänguväljaku elementide kaudu peaks olema kindlustatud tegevus lastest kuni vanavanemateni,“ selgitas Koidla.
Orienteeruvalt on Tallinnas juurde vaja või renoveerida 521 mänguväljakut, neist väikelastele 392, pereväljakuid 46 ja teismelistele 83 väljakut.