Angela Merkel: koostöö alus on ühised väärtused

Hea näide on Eesti ja Saksamaa väga head suhted.

Kas samasugune ühiste väärtuste baas on olemas ka Venemaaga, selle on Gruusia sündmused küsimärgi alla seadnud seda ning Gruusia abistamist hakkavad ELi valitsusjuhid arutama erakorralisel ülemkogul tuleval esmaspäeval.

"Olukord on muutnud keerulisemaks," ütles Merkel eile Kumu kõnepuldist Venemaa presidendi otsuse peale tunnustada Gruusiast lahkulöömist taotlevate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia riiklikku iseseisvust. Merkeli sõnul ei saa seda otsust aktsepteerida. "See rikub rahvusvahelise õiguse printsiipi riikide territoriaalsest terviklikkusest," ütles ta. Seega ühte Euroopa Liidu riikide omavahelise ja rahvusvahelise koostöö põhiprintsiipidest.

"Dialoogi tulevik (Moskvaga - toim) sõltub sellest, kas ja mil määral on tunnetatav, et ka Venemaa on valmis täitma kahepoolseid kohustusi ning nimetatud põhimõtetest kinni pidama," ütles Merkel. Tingimuseks on ka Prantsusmaa vahendatud kuuepunktise rahuplaani kõigi nõudmiste täitmine - eile ei olnud Vene väed Gruusia territooriumilt lahkunud, kontrollides muu hulgas jätkuvalt Poti sadamat.

Merkel rõhutas vajadust, et Euroopa Liit tuleks Gruusia sündmuste kohta välja ühise selge avaldusega. "Gruusia ründamisega ei ole muutunud olukord üksi Kaukaasias, vaid kogu maailmas," ütles Merkel. Maailm jälgib pingsalt, kui kindlameelselt EL ja NATO oma deklareeritud ühisväärtusi kaitsevad.

Selgelt distantseeris liidukantsler end Venemaal levinud seisukohast, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof.

"Meil on täiesti erinevad arusaamised," ütles Merkel ja rõhutas suveräänsete riikide õigust oma otsused ise teha. Ka NATOsse kuulumise üle. Mitmel korral toonitas ta, et Bukarestis tehtud otsus anda Ukrainale ja Gruusiale liikmelisuse tegevuskava on jõus, üksnes ajakava on lahtine.

"Suhted arenevad veelgi intensiivsemalt edasi," kinnitas Merkel ja kiitis NATO-Gruusia koostöökomisjoni loomist.

Gruusia ja ka Ukraina abistamist näeb Merkel Euroopa Liidu aktiivsema naabruspoliitika kaudu, kaalumisele võib tulla ka ELi ja Gruusia viisarežiimi lihtsustamine. Väga oluline on rahvusvaheliste vaatlejate kohalolek.

Dialoog Venemaaga peab aga jätkuma, kas või seepärast, et ühiselt vastu seista ka muudele maailma ähvardavatele ohtudele, nagu Iraani tuumaprogramm.

Kurikuulus Läänemere gaasitoru ei olnud peaminister Andrus Ansipi sõnul jutuks. Küll aga selgitas Ansip Merkelile Eesti muresid seoses põlevkivienergeetika ning saastekvoodivaba elektrienergia impordiga kolmandatest riikidest. Sirje Rank