28. august 2008 • 2 min
Jaga lugu:

Franzi mälestuseks

Festivali kunstiline juht dirigent Tõnu Kaljuste ütleb, et sai kontserdiks idee, kui tutvus Austria helilooja Gottfried von Einemi "Loomade reekviemiga".

"Teost uurides leidsin, et meie festivali kontekstis oleks ainuõige koht seda loomaaias esitada, et publik saaks kätte täieliku tunde teose sõnumist: lugupidav ja südamlik suhtlemine loomadega. Sõnumi vahetumaks ja selgemaks mõistmiseks palusin Kirke Kangrol selle eesti keelde tõlkida." "Loomade reekviem" on loodud 1993. aastal Viini Konzerthausgesellschafti tellimusel. Teksti autor on helilooja abikaasa kirjanik Lotte Ingrisch.

"Gottfried von Einem on helilooja, kellele on kõige olulisem idee, mille pärast ta üldse muusikat kirjutab. Koos abikaasaga on nad suured loomasõbrad ja kaitsjad ning võtnud ette mitmeid aktsioone usus, et muusikal on liikumapanev jõud, mõjutades nõnda muusika kaudu ühiskondlikku mõtlemist. Selles mõttes meie arusaamad ühtivad," ütleb Kaljuste.

Eelmisel aastal aset leidnud kurb sündmus kanadega viis aga mõttele, et "Loomade reekviemi" kõrval võiks ka kanadele üks teos olla pühendatud. Selle tellis Kaljuste Timo Steinerilt. Libreto kirjutas Maarja Kangro. Nii tulebki nüüd esiettekandele teos "Kuked ja kanad ehk monument muneja-kukele".

Timo Steineri sõnul on tegemist fantaasiaga autos andunult Klassikaraadiot kuulanud ja kanakarja sisse sõitnud tänapäeva kodaniku hinge rändamisest muistsesse Baselisse, kus ta osutub tavatu teo eest tuleriidale saadetud kukeks, kellele hiljem monument püstitatakse.

Karma! Žanrist ja helikeelest rääkides ütleb helilooja, et "see on kantaadilik, ooperlik, oratoriaalne teos, kus on suured rõõmsad orkestrivahemängud. Teos on tänapäevaselt rütmiline, popmuusika kujunditega ning ka lastele kenasti kuulatav, kuna muusikas ja ettekandes on toredaid efekte, mida nautida saab. Samas on ka lugu ise mitmeti mõistetav, seda võib võtta kui väga lõbusat, samas ka kui väga traagilist lugu."

Kaljuste väitel on teosel kontserdi terviku suhtes ka suur üldistus. Vokaalteoste eel tuleb esitusele Haydni sümfoonia "Karu".

Esituskoosseisust rääkides toonitab Kaljuste, et seekord mõtleks eelkõige loomade peale ega räägiks inimestest, kes teost esitavad. Ka kavalehe ainus CV on jääkaru Franzist, kuna kontsert on pühendatud jääkaru Franzi mälestusele.

Esinevad aga mõistagi inimesed: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, suureks kooriks on ühinenud Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor ja Nargen Opera koor, kujutades vastavalt vajadusele loomi, kanu ja rahvast. Solistid on Annely Peebo ja Rainer Vilu.

Kontserdile on oodatud publik alates seitsmendast eluaastast. Kontserdi pilet kehtib samal päeval ka loomaaia pääsmena.

Autor: Kersti Inno

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt