Vene aktsiaturg: hinnatud, ent kardetud

Väljaanded kirjutavad, kuidas investorid viivad oma raha Venemaalt välja, nagu see juhtus ka 1998. aasta rublakriisi ajal. www.aripaev.ee Moskva sõsarportaali www.dpmoney.ru analüütiku sõnul pole summad nii suured, kui välismeedia on kirjutanud, siiski on pärast sõja algust Venemaa laenu- ja aktsiaturud langenud. Üldkokkuvõttes on RTS-indeks langenud 2006. aasta aprilli tasemele, mistõttu on aktsiahinnad muutunud atraktiivseks.

Danske Vene fondijuhi Artjom Saia hinnangul on aktsiaturud üle reageerimas, kuna Venemaa tunnustas Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust ja kuna lääneriigid on ootuspäraselt jõuliselt sõna võtnud. Samal arvamusel on ka investeerimispanga Lehman Brother Venemaa ökonomist Ivan Tšakarov.

Saiale tundub, et investorid ei usu uue külma sõja puhkemisse, kuigi halbade uudiste voog ilmselt jätkub. Sai soovitab oodata paremat momenti, kui negatiivne uudistevoog peatub, sest ei saa välistada, et indeksid liiguvad veel alla.

Sampo Panga portfellihalduse valdkonna juht Peeter Luikmel möönab, et panustamine Venemaa aktsiaturule võib juba praeguste hinnatasemete juures olla hea algus pikaajalisele investeeringule, kuigi arvestades poliitilist ebastabiilsust võib lähiajal tulla veelgi soodsamaid hetki.

Välistatud pole ka hullemad stsenaariumid, kuigi tõenäoliselt olukord stabiliseerub keskpikas perspektiivis, mida usub ka mõni välisanalüütik.

Saia põhjendab, et fundamentaalselt on väljavaated atraktiivsed. Mäletatavasti oli 2006. aastal nafta hind 70 dollari tasemel ning praegu kõigub see 115 dollari ümber. Nominaalne SKP Venemaal oli aprillis 989 miljardit dollarit ning 2008. aasta prognoosiks on 1830 miljardit dollarit. Keskmine P/E suhe Venemaa naftaettevõtete puhul oli 2006. aastal 12,3 ja sel aastal prognoositakse 5,9.

Luikmel lisab, et Venemaa turg on pärast viimaseid arenguid üks maailma odavamaid, kuna aktsiahindu langetanud välispoliitilised manöövrid pole seni mõjutanud ettevõtete majandustulemusi. Valdavalt loodusvaradel põhinevad eksporditulud ei ole eriti tundlikud ka WTOga liitumise edasilükkumise suhtes. Riigi rahalised võimalused panustada infrastruktuuri arengusse on head. Vene äri eripäraks jääb ka tulevikus poliitika tugev mõju eraettevõtlusele.

Saia arvates tasub investeerimisel ennekõike silmas pidada ettevõtteid, mis on seotud Venemaa tarbimisbuumi ja majanduskasvuga - näiteks mobiilteenuste ettevõte MTS ning jaekaubandusettevõte Magnit. Samuti ettevõtteid, mis võidavad gaasi lokaalse hinna liberaliseerimisest - Gazprom, Novatek. Ka Rosneft on päris atraktiivne.

LHV analüütik Madis Toomsalu on pikemat aega olnud Venemaa aktsiaturu suhtes positiivselt meelestatud, viidates sealse majanduse suurepärasele olukorrale. Hoolimata sellest, et risk on suhteliselt kõrge, peab ta riski ja tulu suhet heaks. Majanduskasv on olnud kõrge ning ettevõtted teenivad endiselt rekordkasumeid.

Toomsalu sõnul liigub Venemaa aktsiaturg ühelt poolt tugevas korrelatsioonis toorainete hindadega, kuigi praegust nafta hinna mõõdukat langust võib inflatsiooni ohjeldamise valguses pidada pigem neutraalseks. Teisalt on kapitali väljavoolu tinginud terasemagnaadi Mecheli süüdistamine maksudest kõrvalehiilimises ning prognoosimatu sõjategevus Gruusias.

Sama seisukohta jagati isegi Venemaal, mida tõestas ka mitme kõrge ametniku hilisem katse turge rahustada. Võimuladviku mure on mõistetav, sest hinnangute kohaselt kontrollib Kreml 40% kogu Venemaa aktsiaturust, mistõttu kannatatakse koos välisinvestoritega börsilanguse tõttu olulist kahju.

Kuigi fundamentaalselt võib aktsiaturgu pidada odavaks, soovitab Toomsalu investoritel sündmusi esialgu kõrvalt jälgida. Trendi muutusest on veel vara rääkida, liiatigi on suurenenud riskipreemia tõttu kohane ootuste kärpimine. Meeleolu on muutunud ning pärast Jukose juhtumit aeglaselt vähenenud poliitiline risk on taas päevakorda kerkinud. Siiski usub Toomsalu pikaajaliselt stabiilsema keskkonna taastumist.

Autor: Virge Lahe