Neinar Seli: Tegus mees Taskus

Lisaks tuleb nädal hiljem teade, et Seli ostab lähiajal Tartu Postimaja ja teada on, et järgmisel nädalal teeb KEKi territooriumil uksed lahti uus kaupluste-ladude kompleks.

"Pole mingit kahtlust, et Neinar on Tartus kõige kõvem tegija," kostab Tartu ettevõtluskorüfee Rein Kilk kiiresti vastuseks küsimusele, kumb neist ikka tegijam on. Palvele iseloomustada Seli, lausub Kilk, et tema eelmine lause ütleb juba kõik ning rohkem tal midagi lisada pole.

Seli kinnitusel pole ta mõelnud, kas Taskut saab ühtlasi nimetada ka tema elutööks. "Üks pintsak, mis sai nööbi külge lubatud, sai lihtsalt valmis," võib Seli hääles talle omast väikest irooniat tabada. "Samas leidsime, et kui Plasku oli valmides oma ajast ees, siis püüdsime ümbritseva kvartali täis ehitada nii, et see praegusele ajale vähemalt jalgu ei jää."

Et aga üha kasvanud ehitushindadele mitte alla jääda, oli Seli sunnitud kõik oma väljaspool Tartut olnud ärihuvid ja ettevõtmised maha müüma. Ta loodab, et Tasku toodab tehtud investeeringud tema enda taskusse tagasi 15-17

aastaga. Muide, Seli ise pole uutest kaubamärkidest pungil kaubanduskeskusest veel midagi ostnud.

Seli tunnistab, et tegelikult ei ole ta üldse suur tarbija ja veel vähem ajab taga mingeid viimase peal asju. "Ma ei teagi, mis need viimase peal asjad ja kaubamärgid praegu on," laiutab Seli käsi. "Viimase peal asjadega olin viimati kursis siis, kui pidasime Ipitsaga 80ndate lõpus keldripoodi Figaro ning mina korraldasin kauba hankimist."

Tasku avamispeole eelmise nädala kolmapäeval jõudis Seli vaat et viimasel minutil, sest viibis kogu olümpiaaja Pekingis. "Õnneks sain tagasilennupileti ühe päeva võrra varajasemale ajale vahetada, muidu poleks võib-olla lindilõikamisele jõudnudki," räägib Seli ja lisab muiates, et ta oli olümpial justkui erialasel tööl - ta on ikkagi ju diplomeeritud õpetaja-kergejõustikutreener.

Seli sõnul oli olümpiale sõit tegelikult pikalt planeeritud. "Tegu on hea orgunni ja väga hea tiimiga, kui pealik võib kõige kiiremal ajal enne suurobjekti valmimist lausa kolmeks nädalaks juhtme seinast välja tõmmata," teeb Seli sümboolse kummarduse kolleegide ees Estikost. "Kõige aluseks on usaldus ja mul on tegevjuhtidega väga vedanud."

Seli kinnitusel ongi ta just tänu usaldusväärsetele tegevjuhtidele saanud ja suutnud olla tegev viie ettevõtte nõukogu esimehena ning osaleda aktiivselt mitme organisatsiooni, kohaliku võimu ja Reformierakonna tegemistes. "Ega rohkem mingeid ülesandeid juurde küll ei tahaks, sest muidu väheneks niigi napp vaba aja bilanss katastroofiliselt ja seda eelkõige kahjuks just pere arvelt," sedastab Seli.

Tartus olev pere oli ka üks olulisi põhjuseid, miks Seli ei kandideerinud enam riigikogu viimatistel valimistel, sest pendeldamine Tartu ja Tallinna vahet hakkas vastu. "Samuti, kuna ma olen iseloomult kärsitu, ei malda ma riigikogus tagumikutunde täis istuda," lisab Seli.

Seli tunnistab, et kui pikk tööpäev otsa saab, on ta omadega tavaliselt nii läbi, et muud aktiivset tegevust peale kepikõnni teha ei jõua. "Kepikõnnile ärgitas mind abikaasa ja nüüd ma juba lausa naudin seda," räägib Seli. "Nii me koos abikaasaga nädalas neli-viis korda ümber Tamme staadioni marsime. Ja pärast seda lõõgastav saun - lihtsalt mõnus!"

Seli suleb hetkeks unelevalt silmad, sest järjekordne tegus päev hakkab õhtusse veerema. Tõsi, enne kojujõudmist peab ta veel sõbrast kõrvaarsti juurest läbi astuma, sest Pekingist saadud nohu tõmbas kojulennul kõrva lukku. Mine tea, äkki arst ei lubagi täna kepikõndi teha?

Lähedased ja kaasaegsed tunnistavad, et Taskuks kutsutava Emajõe Ärikeskuse avanud Neinar Seli oli juba kooliajal sama hea ärivaistuga kui praegu, püüdes kõik, mis annab, rahaks teha.

Vanem vend Neeno Seli meenutab, et kui Neinar hakkas sporti tegema ja sai käia laagrites ja võistlustel, tekkis tal teistest suurem võimalus kõiksugu nänni hankida. "Äri oli äri ja vennaarm siin ei maksnud," räägib Neeno Seli. "Kui tahtsin temalt midagi saada, pidin selle ikka välja ostma."

Ka Neinar Seli klassivend keskkooli päevilt, ASi Nõo Lihatööstus juhataja Toomas Kruustük räägib, kuidas Neinar Seli oskas juba koolis hästi äriasju ajada. "Mida kõike ta müüa pakkus, ma täpselt enam ei mäleta, kuid välismaised kassettmakid olid tol ajal kohe kindlasti kuum kaup," lausub Kruustük.

Ametlikult hakkas Neinar Seli, tollane Tartu Ülikooli õppe- ja spordibaaside juhataja, ettevõtlusega tegelema 1988. aasta algul, kui asutas koos Veljo Ipitsa ja veel kahe osanikuga Tartus esimese kaubandus-teeninduskooperatiivi Figaro. Firma keldripoes müüdi riideid, tossusid ja elektroonikakaupa, samuti vahendas firma arvutitehnikat, autosid, naftasaadusi, valuutat. "Ühesõnaga vahendasime kõike, mida sai rahaks konverteerida," muigab Seli praegu.

Oma kinnisvaraimpeeriumile pani Seli aluse 1993. aastal, kui ostis tollase Tartu KEKi peahoone. Praegu on Seli kinnisvara jaotatud kolme ettevõtte vahel. AS Estiko haldab kesklinnas Emajõe Ärikeskust, Taskut ja kesklinna kaubahalli ning Tehase tänavas sisustuskaubamaja ja kiletööstust Estiko-Plastar.

Seli kinnisvarafirmadest vähem teatakse ASi Livonia Kinnisvara. See firma plaanib Ülikooli tänava ühest hoonest renoveerida hotelli ja sel on Tartus ja Tartu lähivaldades ligi poolsada elamukrunti, millest enamik on täis ehitamata.

Seli tunnistab, et kui Tartu Kommertspanga protsess oleks teisiti lõppenud, oleks ta ehk edasi ülikooli palgale jäänud ja poleks 1995. aastal täielikult ärisse sukeldunud. "Panka külmunud raha lahtisulatamine ja laenudega tegelemine võttis suure osa ajast ja võhmast ära," põhjendab Seli. Samal aastal sai Selist ka Estiko suuromanik.

Oma ärikreedo sõnastab Seli nii: "Kui töö- ja armuasjad klaarid on, on ka sõprus kindel." Seli kinnitusel kannatab ta kõige vähem valetamist, varastamist ja silmakirjalikkust. Eriti hull pidavat asi olema siis, kui need kolm iseloomuomadust avalduvad ühes inimeses. "Selliseid inimesi on elus kahjuks ette juhtunud," möönab Seli.

Neinar on teatud mõttes raske iseloomuga inimene. Ühtepidi on ta väga töökas ja sihikindel. Ja teistpidi ajab oma mina taga. Kui ta ikka on midagi pähe võtnud, on teda väga raske ümber veenda. Temasse kui endisesse tippsportlasesse on justkui sisse programmeeritud, et ta peab alati võidumees olema.

Neinari põhimõte on mitte jääda oma äripartneritele võlgu. Kui ta on andnud lubaduse või sõlminud kas või suulise kokkulepe, siis on see tema jaoks täitmiseks. Selline põhimõte on ärimaastikul väga oluline.

Neinar on tõeline ärimees, ta julges äriga alustada osaliselt juba Vene ajal. Tema otsustatut kunagi pooleli ei jäta - teeb asja teoks kas või nui neljaks. Ma tunnen tema pärast veidi isegi muret, sest ta on liiga palju ette võtnud. Rikub asjatult närve, sest eks neid kadestajaid on ju palju.

Kuigi ma olen Neinarist üks aasta, üks kuu ja kaks päeva vanem, pandi Neinar minuga samal ajal kooli. Veelgi enam, me olime lausa kaheksa aastat pinginaabrid. Ega me üksteist õppimisel ei aidanud - hoiak oli selline, et pead ise hakkama saama. Muidugi, mulle kui vanemale vennale oli antud range käsk nooremal veljel koolis silm peal hoida. Seda oli aga kaunis raske teha, sest Neinar oli väga elav ja püsimatu poiss.

Meil oli ülikooli ajal üks vahva spordisõpradest punt, kellega sai koos oldud spordilaagrites, lõõgastuda Tamme staadioni saunas ning käia üksteise juures külas. Selle sõprusseltskonna tuumikliikmed olid Aiku, Taiku, Neiku ja Maku. Kuna mind kutsuti juba kooli ajal Aikuks, Toivo Mägile oli jäänud külge Taiku ja Margus Leegile Maku, siis kujunes justkui iseenesest, et Neinarit hakkasime Neikuks kutsuma. See nimi on talle külge jäänud tänaseni.