Moody's hindab Eesti majandust tugevalt

"Moody's leiab, et Eesti majanduse kohandumine 2007. aasta keskpaigas alanud madalseisust ei pruugi eriti pikalt kesta ega võta üle 2-3 aasta," kommenteeris Eesti Panga asepresident Andres Sutt. Ta lisas, et reitinguagentuur näeb riigi majanduse peamise ohuna seda, kui inflatsiooni ja palgakasvu ei suudeta lähiajal kontrolli alla saada.

"Kui majanduskasvu aeglustumine on vähendanud sisenõudlusest lähtuvat hinnasurvet ning võimaldanud omakorda välistasakaalul paraneda, on endiselt oluline mõõdukam palgakasv ning konkurentsivõime säilitamine," rääkis Sutt.

Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul ei saanudki Moody'se Eesti majanduse analüüs olla muud kui positiivne. "See, et majanduskasv on negatiivne, ei tähenda, et Eesti ei suuda kohustust täita," sõnas Vitsur, "Valitsuse võlg SKPst on 2-3 protsenti, Euroopa keskmisel riigil on see 55-60 protsenti. Sloveenia ja Slovakkia on viimased 15 aastat kerges defitsiidis," lisas Vitsur.

Vitsuri sõnul ei tähenda majanduskasvu aeglustumine seda, et riigi reiting peab alanema. "Meil on reserve rohkem, kui eelolev defitsiit vajab," sõnas Vitsur. "Nagu Moody's ütleb, taastub majandus kiirelt. Meie kommertspankadel on tugevamad omanikud, kui me ise oleme."

Moody's arvab siiski, et Eestit ähvardab n-ö pikendatud langus, kui meil ei õnnestu piirata inflatsiooni ja palgatõusu. Augusti 11protsendiline inflatsioon ja II kvartali 15,2protsendiline palgakasv õõnestab konkurentsivõimet ja halvendab niigi tundlikku majanduslikku situatsiooni, selgub Moody'se krediidiuuringu prognoosi raportist. Sel aastal on Eesti majanduskasv tõenäoliselt -1 protsenti ja järgmisel aastal 2 protsenti. 2008. aasta eelarvedefitsiit tõenäoliselt halvendab majanduse olukorda.

Viimati andis reitinguagentuur Moody's Investors Service hinnangu Eesti reitingule 2007. aasta septembris, kinnitades selle tasemel A1 ning muutes reitingu väljavaate positiivsest stabiilseks.

Standard & Poor's andis oma viimase hinnangu Eesti reitingule selle aasta jaanuaris, mil ta kinnitas Eesti riigireitingu tasemel A negatiivne. Reitinguagentuur Fitch kinnitas märtsis Eesti riigi reitingu tasemel A negatiivne.

Sõltumatute reitinguagentuuride hinnangutesse tuleb suhtuda üsna kriitiliselt, kuna keerulisemad ajad jõuavad meieni alles selle aasta lõpus.

Viimastel aastatel on nende antud hinnangud osutunud paljudel juhtudel eksitavateks. Kindlasti tuleb globaalse finantskriisi valguses vaadata üle ka sõltumatute reitinguagentuuride usaldusväärsus ja läbipaistvus - mida nende antavad reitingud tähendavad ja millele need tuginevad.

Maailma majanduses on ettearvamatud ajad - Eestit on seni suhteliselt vähe mõjutanud hindade järsk kasv, globaalsetel finantsturgudel toimuv, teravnenud julgeolekuolukord maailmas. Aga see mõju hakkab Eestisse alles jõudma selle aasta lõpus ja järgmise alguses. Keerulised ajad on alles ees. Kõik märgid näitavad, et tegemist ei ole kevadise nohuga, mis kiiresti üle läheb.

Kergemini tulevad sellest kriisist välja need riigid, mille fundamentaalsed tegurid on korras. Eestil on kindlasti tugev positsioon, ent mitte viimaste aastate, vaid varasema tegevuse tulemusena. Viimastel aastatel on olnud heade aegadega kaasnev rahuolu - struktuurseid reforme pole tehtud, euroalaga ühinemine lasti käest. Seega on Eesti andnud käest palju oma varasemast edust.

Mina ei näe praegu midagi positiivset peale majanduse seiskumisest lähtuva jooksevkonto tasakaalustumise. Aga see on tagajärg. Vaadates reaalmajanduses toimuvat, siis Eesti kapital ja tööjõud liiguvad välja, värsket raha läbi pankade peale ei tule, inflatsioon jääb kõrgeks, intressimäärad lähevad üles, eelarve läheb defitsiiti.