Keskkütte tasakaalustamine säästab soojakulu kuni 25%

"Küttehinna tõus talve eel sunnib ikka kõige enam mõtlema tasakaalustamisele," ütles ASi FEB Sanitaartehnika kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu iseenesest tühisena tunduda võivale detailile.

Tasakaalustamine tagab õigel hetkel õige soojahulga jagunemise igasse majaossa. Tulemusena ei peaks suur kortermaja ühest otsast olema külm kui hundilaut, teisest kuum kui Sahara.

Vesiterm ASi müügijuht Krista Vallner uskus, et vanade veel renoveerimata süsteemidega majade keskkütte püstikute alla liiniseadeventiilide ja radiaatorite termostaatventiilide lisamisega ja tasakaalustamisega võib küttekuludelt säästa 10-15 protsenti.

Sarapuu soovitas enne tasakaalustamist eriti just vanades majades vaadata, et kõikjal oleksid ikka ühte tüüpi küttekehad. Olukorras, kus osal on veel malmradiaatorid, teised on need asendanud plekkradiaatoritega ja kolmandatel on üldse vesipõrandaküte, muutub tasakaalustamine mõttetuks vaevaks.

Küttekonsultatsioonide firma Amecon OÜ kütte- ja jahutussüsteemide osakonna juhataja Jaan Sirkel soovitas enne tasakaalustama tormamist siiski kogu küttesüsteem vanas hoones renoveerida. Tema pakkus säästuefektiks keskmiselt isegi kuni 25 protsenti. Samas just käsikaudu tasakaalustamisel võib säästuks saada kõige enam vaid üks-kaks protsenti.

Küttemaailm OÜ juhatuse esimees Frank Õim rõhutas, et 10-15 protsendine sääst on siiski täielikult renoveerimata hoonete pärusmaa. Eelnevalt lisasoojutatud hoones on tasakaalustamise mõju väiksem.

Vastu saabuvat talve kerkivate kütusehindade taustal on tasakaalustamine üks esimesi, kõige kiiremini tulemusi andev ja tihti ka odavaim säästumeede. Õimi sõnul tuleks ka hoone keskküttesõlm uuendada ja automatiseerida.

Sarapuu kinnitusel ei suuda automaatikata süsteemis keegi iialgi jälgida ilma muutumisi ning aeg-ajalt on hoone liiga kuum või liiga külm. "Soojamüüja pole huvitatud, et süsteem oleks tasakaalustatud, sest siis saab viidata trassikadudele ja küsida rohkem." Täpseks arvepidamiseks tuleks igasse korterisse lisada eraldi soojaarvesti.

Vallneri sõnul tuleb kortermajades enne tasakaalustama asumist lasta spetsialistidel ikkagi projekt teha, ehkki töö endaga saab hakkama iga montaažifirma.

Keskmise kortermaja kohta umbes 20 000 krooni maksva ettevõtmise hind sõltub püstikute arvust, korruste arvust, liiniseadeventiilide automatiseerituse astmest.

Eramute väikseid süsteeme liiniseadeventiilidega ei häälestata. Seal piisab radiaatorite termostaatventiilide õigest keeramisest. Vallneri tõdemusel annabki tasakaalustamine tuntavat säästu just suursüsteemides. On ju seal suuremad süsteemitakistused, häda tekitab ka veeringluspumba madal tootlikkus.

Tasakaalustamine on keskküttesüsteemi korrastamise üks esimesi võtteid.

Selle efekt on kiireim, suurima tasuvusega teiste küttesäästumeetodite seas ja odavaim.

Keskmine sääst peaks tulema kümme protsenti. Tihti ei lähe renoveerimata majadel otsakorterites radiaatorid soojaks. Kui igale püstikule pannakse alla liiniseadeventiil, võib sääst olla isegi kuni 25 protsenti.

Paraku nii-öelda ühetorusüsteemides, mis on levinud vanades paneelmajades, ei pruugi efekt kohe tulla, kuna termostaatventiile sinna paigaldada ei saa. Läheb ju küttevesi läbi iga radiaatori ja ühe piiramine mõjutab kogu süsteemi.

Tänapäevastel kahetorusüsteemidel võimendab säästu termostaatventiilide paigaldamine.

Samas tehakse tihti seda tööd ikka üsna lohakalt. Torud dimensioneeritakse valesti ja kalded on valed.