Vanameister avas rahalaeka

Maailmas on vähe äsja 78aastaseks saanuid, kelle ettevõtmised finantssektorit nii tugevalt kõigutaksid. On üldse vähe investoreid mis tahes vanuses, kelle tegemised inimesi rohkem huvitaksid kui ühe kuulsaima investori, Warren Buffetti ettevõtmised.

Oma igapäevases elus on vanameister Buffett peamiselt kindlustuse ja investeerimisega tegeleva ettevõtte Berkshire Hathaway juht ning suuromanik. Selle aasta septembris valis ajakiri Forbes ta rikkuselt teiseks ameeriklaseks sõber Bill Gatesi järel, varandusega 50 miljardit dollarit.

Kuid mitte tema rikkus või lähedased sõbrasuhted teiste mõjukate isikutega ei anna põhjust temast nii palju kirjutada. Hoopis tema viimased suuremahulised rahapaigutused, mis on andnud kargud mitmele lonkavale suurettevõttele.

Kõigepealt ulatas ta abikäe tõelisele hiiule, endisele investeerimispangale Goldman Sachsile, investeerides sinna 5 miljardit dollarit väga headel tingimustel. Buffetti enda kinnitusel on talle sarnase sooviga lähenenud pea kõik suuremad rahaasutused, kuid põhjuse just Goldman valida andis eeskätt viimase suurem ajupotentsiaal.

Raha süstimine ühte suurettevõttesse tähendas tegelikkuses kindluse süstimist paljudesse väiksematesse. Kui Buffett kord investeerima hakkab, peaks olukord hakkama paranema, sest terve kriisi vältel on ta püüdnud hoida ostude mõttes veidi madalamat profiili. Kui aga maailma üks mõjukamaid investoreid hakkab ostma, kaaluvad teisedki õigel ajal rongile hüppamist. Usaldus ta otsuste vastu on väga suur.

The Economist on kirjutanud, et investeerimisguru Buffetti trump on pigem oskuses valida alahinnatud aktsiaid, millel on tugev bränd, kui ajastamises, et osta turu põhjast. Kuigi valel ajal ostmist-müümist on ette tulnud, on ta siiski suuremaid prohmakaid seni vältida suutnud. Põhjuseks võib olla mõistmine, et investeerida tuleb võimete piires ja mitte ainult ühte ettevõttesse või sektorisse.

Teine Buffetti suurem viimase aja rahapaigutus toimus alles möödunud nädala keskel, mil teatati, et vanahärra on appi tõtanud veel ühele suurele, väga tuntud ja hinnatud ettevõttele - General Electricule (GE).

Sellesse ettevõttesse pani ta 3 miljardit dollarit ning tingimuste üle kurta ta kindlasti ei saa. Ning just investeerimistingimused on põhjus, miks me Buffettist just praegu kirjutada tahtsime.

Goldman Sachs lubas Buffettile maksta Economisti arvutuste kohaselt 500 miljonit dollarit aastas eelisaktsia dividendide näol.

Sama kehtib GE puhul - Buffett kasseerib eelisaktsiatelt 10 protsenti dividende ning omab õigust osta järgmise viie aasta jooksul veel 3 miljardi dollari eest aktsiaid hinnaga 22,15 dollarit.

GE aktsia hind eile enne USA turgude avanemist oli 21,57 dollarit, kuid aasta tagasi oli see poole kõrgem, üle 42 dollari, mis viitab võimalusele mingitele lähedastele kõrgustele siiski tagasi ronida.

Buffett on endale välja võidelnud tingimused, millest iga tavaline investor vaid unistada võiks.

Tavalised investorid muidugi valdavalt ei uskunud Buffetti manitsusi, kui ta hoiatas keeruliste finantsinstrumentide ja liigse laenukoormuse võtmise eest, mis tema sõnul on massihävitusrelvad. Oma vara hoidis ta neist eemal.

Seetõttu on praegu, ajal mil kõik teised võitlevad laenumaksete ja langevate turgudega, temal piisavalt vaba raha, mida nüüd tööle panna saab. "Peab olema ahne, kui teised on kartlikud, ning tuleb olla kartlik, kui teised on ahned," on Buffetti palju tsiteeritud kreedo.

Niisiis, kas tõesti võime öelda, et tegemist on suure südamega inimesega, kes heidab päästerõnga uppujaile, või peaksime pigem nentima, et Buffett on kindlakäeline investor, kes headel aegadel ei lase end uinutada kõrgetest lendudest, mistõttu raskel perioodil saab endale väga kasulikke tehinguid välja pinnida?

Tegemist on siiski n-ö win-win olukorraga - need ettevõtted tõepoolest vajasid seda raha ning olid nõus oma tulevikuteenistusest selle nimel paraja tüki loovutama.