Puiduäri ajajad said Venemaal tüssata

Tarmukad eestlased ei visanud aga püssi põõsasse, vaid palkasid Venemaalt advokaadid ning andsid asja Novgorodis arbitraažikohtusse. Samuti esitasid nad kaebuse Peterburi majanduskuritegude uurijatele, sest nende äripartner ja ühisettevõtte juht, Novgorodi lugupeetud metsaärimees Anatoli Plaksin on korduvalt võltsinud dokumente.

KR Priidu juhatuse esimehe Peeter Kroonbergi sõnul on Venemaal ettevõtte tegevdirektorile väga suured volitused antud. "Samas seab seadusandlus igasuguseid piiranguid muust rahvusest tegevdirektoritele, näiteks peab tal tööluba olema," kurdab Kroonberg ja lisab, et seega ei jäägi muud üle, kui leida endale partner Venemaalt ja teda usaldada. "Paraku osutus Plaksin, keda me tunneme tegelikult üle kümne aasta, petiseks. Ilmselt arvas Plaksin oma valskusi tehes, et mis need rumalad eestlased ikka talle teha suudavad," on Kroonberg nördinud.

KR Priidu nõukogu esimehe Kalle Raja sõnul said nad tänavu jaanuaris juhuslikult teada, et Plaksin oli ajutise sisseveo režiimi peal olnud masinad nende teadmata vormistanud nii, et need olid vabas kasutuses. Nimelt kui Venemaal on sõidukile kehtestatud deklaratsioon Import 40, tähendab see, et kõik maksud Vene riigi ees on tasutud ja masinaga võib teha, mida tahad.

Enne kui eestlased jälile jõudsid, oli Plaksin jõudnud juba metsaveomasinad edasi müüa. "Veoautole saime õnneks käe vahele enne, kui ta jõudis vormistada autole uue tehnilise passi," räägib Raja. "Kuigi auto tegelik tehniline pass on meie käes, näitab sõidukile paigutatud GPS-seade, et autoga on Venemaal ometi sõidetud 5000 kilomeetrit."

Enamgi veel! Kuigi eestlased on veoauto liisinud Hansa Liisingult, suutis Plaksin võltsitud ostu-müügilepinguid ja muid võltsitud pabereid kasutades pantida auto Sberbanki Novgorodi filiaalis.

"Tuleb välja, et Venemaal saab võltsitud paberitega kõik asjad korda ajada, sest keegi justkui ei kontrolli midagi või ei taha kontrollida," räägib Kroonberg ja lisab, et Venemaal on kõik ostetav. "Venemaal on seadusetus."

Kroonberg meenutab seika, kuidas Plaksin saatis neile faksiga üht metsamasinat puudutava ostu-müügilepingu ning palus Rajal kui Eesti-poolsel esindajal sellele alla kirjutada. "Kui Kalle keeldus, siis ütles Plaksin, et pole vajagi. Sest ta oli veendunud, et dokumendid Raja võltsitud allkirjaga lähevad tollis ja mujal ludinal läbi. Ja läksidki läbi! "

KR Priidu omanike esindaja, Novgorodi advokaadi Vladimir Dovgenko sõnul on eksimusi teinud mõlemad pooled. "Metsaäri on raske äri," rõhutab Dovgenko ning möönab, et tema kliendid jagasid Venemaa äriseadustikku vaid teatud piirini.

Kuna Venemaa tollimaksud võimsatele sõidukitele on üüratult suured, püüavad ettevõtjad sõidukeid üle piiri viies näidata nende tegelikku väärtust tunduvalt väiksemana või otsivad muid võimalusi.

Üks võimalus on näiteks uus auto enne üleviimist osadeks lammutada ning deklareerida viidav vanarauana. Kui riigipiir on ületatud, pannakse veok Venemaal taas kokku ning töökorda. Muide, sellist pilti, kus ühe veoauto koormaks on kabiinid, teise veoki koormaks šassiid ja kolmandal muud jupid, võib piiri ületavates autokolonnides aeg-ajalt ikka näha.

ASi KR Priit juhatuse esimees Peeter Kroonberg kinnitab, et just niimoodi, juppidena, müüs ta aastaid tagasi Venemaale sadulauto. "Müüsin auto 380 000 krooniga ja kui ma oleksin kõik tollimaksud ausalt tasunud, oleksin pidanud maksma umbes 200 000 krooni pluss käibemaks," rehkendab Kroonberg. "Õiglase hinnaga tollida on absurdselt kallis."

Kui tehnika on üle viie aasta vana, on Venemaale viies ametlik tollimaks 2,2 eurot mootori kubatuuri eest pluss käibemaks. Näiteks miljon krooni maksva veoauto eest tuleks tolli maksta umbes 0,6 miljonit krooni.

Kroonberg tunnistab, et ka üks vaidlusalustest masinatest, tegelikult 2,5 miljonit krooni maksev metsaveotraktor oli hinnatud 0,6 miljonile kroonile, et vältida röövellikku tollimaksu. "Me saame täielikult aru, et seda masinat tagasi Eestisse tuua ei saa, sest siis visatakse meile nina peale, et me pole masinat üle piiri viies ausad olnud," räägib Kroonberg. "Meie soov ei olegi masinad tagasi tuua, vaid panna nad Venemaal tulutoovalt tööle." Kroonberg lisab, et liisitud metsaveoauto Volvo eest on nad tolli maksnud ausalt ehk täie rauaga.

Sarnaseid skeeme on teisele äriühingule või liisingule kuuluva varaga ka Eestis varem tehtud.

Seetõttu tuleb ka tuttavate ja sõpradega tehinguid tehes ikka ja jälle meeles pidada põhimõtet - usalda, aga kontrolli -, ning tee eelnevalt kõik võimalik oma õiguste kaitse tagamiseks ehk vormista vajalikud lepingud ja tagatised. Olukorras, kus tehingu teine pool asub välisriigis, on õige ja mõistlik ning kõige tulemuslikum kasutada sealse advokaadibüroo õigusabi. See tagab kohalike seaduste ja olude parima tundmise. Eesti advokaadibüroo saab aga läbi oma koostööpartnerite alati klienti aidata ja vajalikke soovitusi anda. Antud kaasuses on igal juhul möödapääsmatu ja õige ning ilmselt ka ainuvõimalik samm, et petta saanud pool on asunud oma õiguste kaitsele.